lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega.
lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka lühimenetluses ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid. 4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus menetluskulude vähendamiseks või tasumise pikendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. 4.1
lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale makstud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 2 kohaselt peab süüdimõistetu tasuma rahalise karistuse täies ulatuses kohtu arvelduskontole kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. 4.2 Apellandi väide, et temalt väljamõistetud menetluskulusid tuleks vähendada, kuna tal on raske leida tööd ja perekonnas on raske majanduslik olukord, ei ole aluseks kohtukulude vähendamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et töövõimelisel O.A ei käi menetluskulude hüvitamine üle jõu ning puudub alus jätta kulud tervikuna või osaliselt riigi kanda. O.A on end ja oma perekonna ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. 4.3
näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Seega on apelleeritud kohtuotsuses asunud kohus ebaseaduslikult täitma täitmiskohtuniku ülesandeid ning pikendanud menetluskulude tasumise tähtaega 3 kuuni, ehkki
lg 2 kohaselt oleks kohus pidanud menetluskulude tasumise tähtajaks märkima 1 kuu. Kuna prokurör ei ole selles osas kohtuotsust vaidlustanud, siis ei ole ringkonnakohtul
lg 4 p 5 alusel võimalik menetluskulude tasumise tähtaega lühendada, sest see halvendaks süüdistatava olukorda. 4.4 Eelnevast nähtub, et rahaliste nõuete ajatamise küsimuse otsustamine on ainult maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses ning selle küsimuse lahendamine on võimalik vaid pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega puuduvad ringkonnakohtul volitused menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kui süüdistatav O.A jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes
märtsi 2010. a kohtuotsuse muutmata ja O.A määruskaebuse rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.