Obsah (9)

§ 238§ 189§ 175§ 180§ 423§ 417§ 424§ 340§ 390

1-10-2276 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2010. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-2276 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Rei

§ 238

lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus

1. veebruar
2. a. O.A-lt mõisteti välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 krooni ja määratud kaitsja tasu 1490 krooni ning kohustas teda tasuma menetluskulud 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3. Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav O.A temalt välja mõistetud kohtukulude vähendamist või tasumise aja pikendamist, sest vangistuses viibides ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. Pärast vanglast vabanemist ei ole tal samuti võimalik menetluskulusid tasuda, sest tal on raske leida tööd. Perekonnas on tal raske majanduslik olukord, sest vanemad on pensionärid ja lisaks sellele invaliidid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega.

§ 189

lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka lühimenetluses ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid. 4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus menetluskulude vähendamiseks või tasumise pikendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. 4.1

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale makstud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 417

lg 2 kohaselt peab süüdimõistetu tasuma rahalise karistuse täies ulatuses kohtu arvelduskontole kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. 4.2 Apellandi väide, et temalt väljamõistetud menetluskulusid tuleks vähendada, kuna tal on raske leida tööd ja perekonnas on raske majanduslik olukord, ei ole aluseks kohtukulude vähendamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et töövõimelisel O.A ei käi menetluskulude hüvitamine üle jõu ning puudub alus jätta kulud tervikuna või osaliselt riigi kanda. O.A on end ja oma perekonna ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. 4.3

§ 424

näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Seega on apelleeritud kohtuotsuses asunud kohus ebaseaduslikult täitma täitmiskohtuniku ülesandeid ning pikendanud menetluskulude tasumise tähtaega 3 kuuni, ehkki

§ 417

lg 2 kohaselt oleks kohus pidanud menetluskulude tasumise tähtajaks märkima 1 kuu. Kuna prokurör ei ole selles osas kohtuotsust vaidlustanud, siis ei ole ringkonnakohtul

§ 340

lg 4 p 5 alusel võimalik menetluskulude tasumise tähtaega lühendada, sest see halvendaks süüdistatava olukorda. 4.4 Eelnevast nähtub, et rahaliste nõuete ajatamise küsimuse otsustamine on ainult maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses ning selle küsimuse lahendamine on võimalik vaid pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega puuduvad ringkonnakohtul volitused menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kui süüdistatav O.A jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.

märtsi 2010. a kohtuotsuse muutmata ja O.A määruskaebuse rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 2