karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. §121 järgi ning mõista
lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 3 (kolm) kuud vangistust Viru Maakohtu 21.01.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 6 (kuus) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista I.L-ile 9 (üheksa) kuud vangistust. 1
lg.1 alusel asendada mõistetud vangistus 9 (üheksa) kuud üldkasuliku tööga kokku 540 (viissada nelikümmend) tundi.
lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20 (kakskümmend) kuud.
lg.4 alusel kohustada I.L üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
lg.1 p.1 – 5: - elama alalises elukohas XXX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata I.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt I.L-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. kaitse kohtus 100 krooni, käibemaks 20 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista I.L-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) krooni ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) krooni 80 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 7 (seitse) krooni riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb I.L tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 22.04.2010. Süüdistus I.L on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta lükkas 05.12.2009 kell 15.30 korteris XXX vastastikuse ärplemise käigus oma tuttava Exxx Kxxx diivanile pikali ja lõi teda ühel korral rusikaga parema silma piirkonda, põhjustades kannatanule valu. Seega I.L, lüües teist inimest, millega põhjustas kannatanule valu, pani toime KarS §121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Prokuröri abi Ave Arnim, süüdistatav I.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga sõlmisid 30.03.2010 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust, millele tuleb liita Viru Maakohtu 21.01.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mis KarS §69 lg.1 ja 3 alusel asendada üldkasuliku tööga 540 tundi tegemise tähtajaga 20 kuud. Maakohtu istung Prokuröri abi Ave Arnim jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus I.L KarS §121 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav I.L jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav selgitas, et üldkasuliku töö tegemise põhimõtteid ja kriminaalhoolduse nõudeid on talle selgitatud, need on talle arusaadavad ja ta nõustub nendega. Süüdistatav seletas ka, et käesoleval ajal ta tööl ei käi, elab vanemate juures, kes peavad teda üleval. Kuna ta ei tööta, on tal võimalus üldkasuliku töö tunde sooritada. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada, kuna kokkulepe väljendab süüdistatava tõelise tahte avaldust. Maakohtu otsuse põhjendused 3 Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. I.L-ile on esitatud süüdistus selles, et ta lükkas 05.12.2009 kell 15.30 oma tuttava Elon Kanna diivanile pikali ja lõi teda ühel korral rusikaga parema silma piirkonda, põhjustades kannatanule valu. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab maakohus, et I.L tuleb KarS §121 järgi süüdi tunnistada. KarS §121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus. Asja materjalidest ja süüdistatava ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav ei tööta, mistõttu ei ole tal ka legaalset püsivat sissetulekut. Seega ei ole otstarbekas mõista karistuseks rahalist karistust. Maakohus arvestab siinjuures ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 3 kuud. Maakohus leiab, et sellise karistusega on võimalik saavutada KarS §56 ettenähtud eesmärke – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 alusel tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita Viru Maakohtu 21.01.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust ja seega tuleb liitkaristuseks süüdistatavale mõista 9 kuud vangistust. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduvaga ka selles osas, et nimetatud karistus – 9 kuud vangistust – kuulub asendamisele üldkasuliku tööga 540 tunni ulatuses tegemise tähtajaga 20 kuud. Kuna asja materjalide ja süüdistatava ütluste kohaselt maakohtu istungil süüdistatav ei tööta, on tal võimalus üldkasuliku töö tunde sooritada. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §121 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 6525 krooni. I.L-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha Lisaks sellele kuulub I.L-ilt riigituludesse väljamõistmisele KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 888 krooni ja kohtulikus menetluses 172,80 krooni ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 7 krooni. 4 Süüdistatav I.L kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 30.03.2010 prokuröri abi Ave Arnimi, süüdistatav I.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga poolt sõlmitud kokkuleppe. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus №oremreferent Liivi Õun 30.04.2010 Liivi Õun 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.