Obsah (5)
§ 263§ 64§ 65§ 199§ 76Kriminaalasi nr 1-08-10199 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 märts 2010 a Jõgeva kohtumaja (istungi 17.03.2010.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-10199 Täitmi
§ 263
p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks on
§ 64
alusel mõistetud 2 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 22.12.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud 6 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 6 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.05.2008.a ja lõpeb 28.12.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.02.2010.a. 03.02.2010.a edastas Tartu Vangla 1
(3)Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 17.03.2010.a seisuga on H.B kandmata karistusaeg 9 kuud 11 päeva vangistust. H.B on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral: 1) 29.07.1986.a Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENS V KrK § 88 lg 3 ja § 139 lg 2 p 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 2) 23.01.1987.a Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2, § 140 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 3) 02.04.1992.a Tallinna Linnakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi 1 aasta 10 kuud vabadusekaotust; 4) 22.12.1993.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 115 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 5) 29.10.1996.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 6) 05.05.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust; 7) 29.08.2000.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 8) 26.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 9) 22.12.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4, 5, 8, § 200 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi 3 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks
§ 65lg 2 järgi 5 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust.
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab H.B tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna ta vajab vabaduses suunamist ja kontrolli. Vangla iseloomustusest nähtub, et H.B uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on väga kõrge ja vangla ei toeta ennetähtaegset vabanemist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna H.B kannab karistust kuritegude eest, mis toime pandud katseajal. Vanglas on teda karistatud distsiplinaarkorras. Positiivsena võib välja tuua selle, et ta on vanglas läbinud eluviisi treeningu ja osalenud sotsiaalprogrammis, enda sõnul on ka töötanud vanglas. Samas, vabaduses viibitud perioodid on jäänud lühiajaliseks, ta on sooritanud uued kuriteod. H.B ise leiab, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Ta on vangistuses viibinud oma elus väga pikka ja vabaduses lühikest aega. Viimase vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogramme ja tal on elus uued sihid. Peale eelmist vabanemist ta abiellus ja abikaasa ootab teda ning on valmis igati toetama. Kindlat töökohta kinnipeetav ei oska öelda, kuid on kindel, et vabanedes ei oleks töö leidmine probleem. H.B märgib, et ta ei saa minevikku muuta, kuid tulevikku saab ja palub anda selleks võimalus.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. H.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et H.B ennetähtaegseks vabastamiseks puudub alus. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline 2
(3)soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. H.B on varem korduvalt (üheksal korral) kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. H.B aga ei kasutanud antud võimalust ja pani vaid viie kuu möödumisel peale vabanemist toime uued kuriteod, mistõttu mõisteti täiendav karistus ja pöörati eelmise karistuse kandmata osa uuesti täitmisele. Eelnev seab kahtluse alla H.B sobivuse kriminaalhooldusele. Ka ei saa jätta tähelepanuta kinnipeetava objektiivset käitumist vangistuse ajal. Tõsi, ta on osalenud programmides, õppinud ja väidetavalt analüüsinud oma varasemat käitumist, kuid samas on teda vangistuse ajal, vähem kui aasta tagasi, distsiplinaarkorras karistatud 10 päeva kartseriga. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. On positiivne, et H.B teadvustab endale, et tema ise saab muuta oma tulevikku ja on selleks tegelenud vangistuses probleemidega, mis on viinud ta kuritegelikule käitumisele ning see, et vabaduses on teda ootamas inimesed, kes on valmis teda igakülgselt aitama. Kõik see võiks olla H.B-le abiks ka siis, kui ta vabaneb peale karistuse tähtaja lõppemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)