← Eesti

1-10-10292/5

Obsah (9)§ 209§ 63§ 68§ 346§ 73§ 350§ 349§ 344§ 345

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. augustil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-10292 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§-de 209 lg 1, 344 lg 1, 345 lg 1, 349 ja 346 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav T.I elukoht: puudub; isikukood: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud kolmel korral, tõkend: vahistamine alates 31.07.2010 Kaitsja advokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.I

§ 209

lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi ning mõista

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg 31.07.2010 - 10.08.2010, so 11 (üksteist) päeva karistusaja hulka, T.I poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Süüdi tunnistada T.I

§ 346

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

§ 73

alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud karistus T.I suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ning rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.I ei pane kolme

(3)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tühistada T.I-le kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta kohtusaalis viivitamatult vahi alt. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista T.I-lt VÕS § 1043 ja § VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel 2385 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend viis) krooni A.M. pärijate kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista T.I-lt osa sundrahast, s.o 1000 (üks tuhat) krooni. Kaitsjale makstud tasu 2208 (kaks tuhat kakssada kaheksa) krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon T.I süüdistatakse selles, et tema lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse klienditeenindaja M.M. 03.11.2008 kell 09.47 Tartu linnas Vanemuise 7 asuvas Eesti Post AS-i Tartu Kesklinna Postkontoris sellega, et kasutas A.M. nimele väljaantud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust nr A1462734 ja Sotsiaalkindlustusameti Pensioniameti Tartu osakonna poolt 24.01.2008 A.M. nimele väljaantud pensionitunnistust nr 90451 ning esines A.M. ning allkirjastas sotsiaaltoetuse kviitungi nr 32801 A.M. ning tagastas võltsitud sotsiaaltoetuse kviitungi nr 32801 klienditeenindajale, mille tulemusena sai sularahas A.M. pensioni summas 2385 krooni, mille omastas. Kelmusega tekitas T.I A.M. varalist kahju 2385 krooni; 2 Sellega pani T.I toime

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Samuti süüdistatakse T.I selles, et tema viibides 03.11.2008 kella 9 ajal Tartu linnas XXX A.M. korteris, varastas A.M. korterist laua pealt A.M. nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse nr A1462734, so tähtsa isikliku dokumendi

§ 350mõttes.

Sellega pani T.I toime

§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo, so ametliku dokumendi varguse.

Samuti süüdistatakse T.I selles, et tema 03.11.2008 kell 09.47 Tartu linnas Vanemuise 7 asuvas Eesti Post AS-i Tartu Kesklinna Postkontoris kasutas tema poolt eelnevalt varastatud A.M. nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust nr A1462734, so teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, sellega, et esitas nimetatud dokumendi AS Eesti Post klienditeenindajale M.M. eesmärgiga omandada õigus A.M. pensioni väljamakse saamiseks; Sellega pani T.I toime

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti süüdistatakse T.I selles, et tema 03.11.2008 kell 09.47 Tartu linnas Vanemuise 7 asuvas Eesti Post AS-i Tartu Kesklinna Postkontoris võltsis sotsiaaltoetuse kviitungit nr 32801 sellega, et allkirjastas A. M nimetatud sotsiaaltoetuse kviitungi eesmärgiga omandada õigus A.M. pensioni väljamakse saamiseks; Sellega pani T.I toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse T.I selles, et tema 03.11.2008 kell 09.47 Tartu linnas Vanemuise 7 asuvas Eesti Post AS-i Tartu Kesklinna Postkontoris võttis kasutusele tema poolt eelnevalt võltsitud sotsiaaltoetuse kviitungi nr 32801, so võltsitud dokumendi, eesmärgiga omandada õigus A.M. pensioni väljamakse saamiseks. Sellega pani T.I toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 209 lg 1, §-s 344 lg 1, §-s 345 lg 1 ja §-s 349 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

§ 63

lg 1 järgi süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvata eelvangistus 31.07.2010 - 10.08.2010, so 11 eelvangistuspäeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud üheksateist 19 päeva vangistust.

§ 346

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus rahalist karistust 50 päevamäära, so 2250 krooni. Lähtudes

§-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud karistus T.I suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ning rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.I ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Menetlus kohtus 3 Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.I tuleb süüdi tunnistada

§-de 209 lg 1, 344 lg 1, 345 lg 1, 349 ja 346 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitas T.I kannatanu A.M. varalist kahju 2385 krooni ja kannatanu on esitanud tsiviilhagi samas summas. A.M. on surnud 28.01.2010. a. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel A.M. pärijate kasuks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 1908 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. T.I on ilma kindla elu- ja töökohata. Tal on amputeeritud labajalg, töövõimetus on vormistamata. Tal puuduvad igasugused sissetulekud. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine T.I-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid oluliselt vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast ainult 1000 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.