) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav G.S – isikukood xxx, elukoht *, telefon *, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud üks kord: 31.07.2009 Julgestuspolitsei poolt liiklusseaduse § 747 alusel rahatrahviga 300 krooni (tasutud 11.11.2009). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. KrMS § 217 alusel kahtlustatava kinni peetud 07.05.2010 kell 23.51 kuni 08.05.2010 kell 14.30. Kaitsja Vandeadvokaat Andres Rüütel RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista G.S
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses G.S eelvangistuses viibimise aeg 07.05.2010 kuni 08.05.2010, s.o 2 päeva ning lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus G.S suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2 (kahe) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui G.S 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 Ärakiri 1-10-7790 3.1. Määrata G.S katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
elama oma alalises elukohas *; 3.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 4. Tühistada G.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 5.
lg 1 p 1 alusel võtta G.S'elt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 07.-08.05.2010 s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel vabastada G.S vangistusest tingimisi 18 kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.
Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.S süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – G.S suhtes on 08.05.2010. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 14/, mis tuleb tühistada. G.S on KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2010 kell 23.51 kuni 08.05.2010 kell 14.30 /tl 8-9/, mis tuleb
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.S'elt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A. Rüütel G.S'e kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 840 krooni /tlk 35-37/ ning kohtumenetluses 300 krooni, kokku 1140 krooni. Kuna Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega 15.12.2009 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punkt 19 (kehtis kuni 01.07.2010) sätestas, et 3 Ärakiri 1-10-7790 menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu kokkuleppemenetluses jätab kohus riigi kanda. Seega kuulub G.S-ilt välja mõistmisele kaitsjatasu 720 krooni ja riigi kanda tuleb jätta kaitsjatasu 420 krooni. Toimikust koopiate tegemise kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 33 krooni /tl 31/. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.