ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ilja Malštsukov Kriminaalasi B.P süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav B.P, isikukood: xxx, kodakondsuseta isik, kesk – eri haridusega, elukoht: Xxx, ei tööta , varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, tõkend alates 30.04.2009.a. elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON Mõista B.P süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning karistada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 2 lg 3 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust ning vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui B.P ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS §-s 75 lg 1 p. 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 KarS § 75 lg 2 p.2 alusel lisakohustuseks panna B.P-
–mitte tarvitada katseajal alkoholi. 03.veebruari 2010.a. Harju Maakohtu otsus kuulub iseseisvale täitmisele. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel karistuse kandmisele asumisel. KrMS § 310 lg.1 alusel mõista B.P-lt välja kannatanu EK poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt varalise kahju nõudes summas 20468,70 (kakskümmend tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 70 (seitsekümmend) senti. Moraalse kahju nõue jätta rahuldamata. Mõista B.P-lt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud s.o. sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; ekspertiisikulud (isikuekspertiis) 2875,00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; toimiku koopia tegemise kulud 95 (üheksakümmend viis) kooni ja 40 (nelikümmend) senti ning tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel ja kohtus 3571 (kolm tuhat viissada seitsekümmend üks) krooni ja 20 (kakskümmend) senti riigituludesse. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr
p 5/ ning ei veendunud enne juhtima asumist, kas auto tehnoseisund vastab kehtestatud nõuetele /
/, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx, millega liikus Harjumaal, Paldiski linnas, Soomepoiste ja Padise tee ristmiku suunas, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema juhtimiskogemusi /autokool läbimata/, teeolusid /märg teekate/, sõiduki seisundit /ees talverehvid ja taga suverehvid/ ja ilmastikutingimusi /pime aeg, pilvine/, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /
/, ei suutnud Padise tee ja Soomepoiste tee ristmikul vale sõidukiiruse, alkoholijoobest tingitud häiritud kehaliste ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide ning tehnoseisundile mittevastava auto tõttu peatada sõiduautot enne ristmiku lõppu /
p 1/, sõites teelt otse välja kraavi, tekitades rasked kehavigastused EK 2 traumaatilise pehmekelmealuse verevalumi paremale kiiru piirkonda, peaaju põrutuse, parema õlavarreluu kirurgilise kaela murru, hulgalised lõikehaavad näo piirkonda ja nahaalused verevalumid otsmikule; kergemad kehavigastused JDja JD. Oma käitumisega rikkus B.P järgmisi liiklusnõudeid:
p 5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud/; § 76 p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 219 /liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele/; LS § 22 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus/. Oma tegevusega pani B.P toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav B.P ennast täielikult süüdi teo toimepanemises. Süüdistatav B.P andis kohtuistungil ütlusi, et oli sellel liiklusõnnetuse päeval Paldiski korteris, kuna läks külla. Tal elas seal varem vend. Korteris olid tema vend, Z , kannatanu ja veel mõned. Läks külla, vesteldi, joodi, pidutseti. Tema ise jõi ka umbes viis pitsi viina. Sõi ka. Alkohol sai otsa ja otsustasid minna Statoili, et juurde tuua viina ja sigarette. Otsustasid seda Jevgeniga, kutsusid ka tüdrukud kaasa. Keegi ei keeldunud. Enne liiklusõnnetust käisid selles Statoilis kaks korda. Esimesel korral istus roolis Aleksandr, teisel korral läksid Z ga kahekesi. Kokku käisid kahel korral, teisel korral toimus avarii. Esimesel korral kui käisid Statoilis said tüdrukutega kokku. Koos sõitsid poodi ja siis Paldiskisse. Käisid Keilas tüdrukutel järgi. Neid oli kolm. Kaks J ja kannatanu. Teisel korral kui toimus õnnetus, siis enne, kui hakkasid sõitma seisis auto maja juures hoovis. Seal on parkimiskohad maja ees. Otse maja sissekäigu ees. Alguses istus rooli Jevgeni, kuid ta ei suutnud tagurdada ja siis nad vahetasid kohad, tema istus rooli. J ei küsinud , kas tal on juhtimisõigus. Ise ei öelnud ka selle kohta midagi. Kannatanu istus tema taga. Enne seda õhtut polnud selle autoga sõitnud ja see oli võõras sõiduk temale. Enne kui rooli istus ei küsinud omanikult, kas auto on tehniliselt korras, kuid viskas rehvidele pilgu. Tundusid korralikud, lihtsalt läks juurde ja vaatas. Kõik oli olemas. Enda sõnul tunneb Paldiski linna hästi. Korterist Statoili sõitmine võtab aega 20 – 25 minutit. Teel sinna oli tema arust vaja keerata Paldiski linna, vähemalt üks pööre on. Tema oli kinnitatud turvavööga, küsis, kas kõik on kinnitatud .Kui küsis, siis reaalselt ei kontrollinud, kuna tema oli ka roolis ja tundus, et kõik on kinnitatud. Temast paremal istus D ja tema oli kinnitatud. Ta ei tea, kas sadas või oli lumi juba maas, kuid vahetult enne sadas lörtsi. Tee oli puhas, kuid oli märg. Kui Statoilis olid, siis poes käis tema, teised istusid autos. Praegu enam täpselt ei mäleta, kuid teab, et tema käis kindlasti. Teab, et mõned isikud jäid autosse. Poest ostsid alkoholijooke, limonaadi, suitsu. 3 Tema juhtis autot tagasi tulles. Seletab, et J tahtis teda tagant haarata, ehmatas ja seetõttu ei tulnud juhtimisega toime. Ei süüdista kannatanut. Tema alkoholijoove oli enda sõnade kohaselt päris suur, kuid mäletab kõike Ta oli ka haiglas, kuna sai löögi. Aja jooksul on kõik meelde tulnud. Auto kiirus oli kuskil 70 – 80 km/h. Ta ei mäleta ,kui suur oli lubatud suurim kiirus sellel teelõigul. Sõitis taolise kiirusega, rääkisid omavahel juttu. Liiklusõnnetuse põhjustanud faktoreid oli palju. Loomulikult ka see, et tal polnud juhtimisõigust ja ta oli joobes. Põhjus oli ka see, et teda sooviti emmata, kuna enne seda sõitsid ju normaalselt. Tal ei olnud õigust istuda autorooli. Avarii tõttu tal lõug oli katki, jalavigastus ja turvavööst valutas rind.
iti peas verevalum. Põlv oli vigastatud.Tema arvates tagaistuja poolne segamine, embamine, aitas õnnetuse toimumisele kaasa.
ian, et kannatanu küsib liiga suurt summat. Juba esmane summa 30 000,00 on liiga suur. Isegi auto ei maksnud niipalju, kui küsib kannatanu. Ta on vallaline. Lapsi ei ole ja on hetkel töötu. Soovis käia vahepeal Soomes tööl, kuid see ei õnnestunud. Viimase sõna käigus avaldas süüdistatav B.P, et ta kahetseb, et nii juhtus. Palub, et kohus karistaks teda kergemalt, taolist asja enam kunagi ei juhtu. Kaitsja Owe Ladva asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud. Kaitsja lisas kohtulike vaidluste käigus, et vaidluse alla ei kuulu, et liiklusõnnetus toimus ja see, et B.P oli auto roolis. Õnnetuse põhjuste hulka kuuluvad asjaolud, et B.P ei olnud juhtimisõigust ja ta oli joobeseisundis. Kas ja kuivõrd tegelikult auto tehniline olukord õnnetust mõjutas ei ole uurimise käigus selgeks saanud. Süüdistatav ise ütles, et tegemist oli märja asfaldiga ning see, et autol olid all erinevad nii suve- kui talverehvid, sellest ei tohiks auto sõiduomadused muutuda. Kahtlemata selle õnnetuse tagajärgi mõjutas see, et kannatanul ei olnud turvavöö kinnitatud.
vastavat rikkumist on tema kaitsealusele B.P-
ka ette heidetud. Kaitsja ei saa märkimata jätta, et D ütlustest lähtuvalt küsis B.P enne sõidu alustamist, kas kõigil on turvavööd kinnitatud. Kohtuliku uurimise kõigus on tõendatud, et D endal oli turvavöö kinnitatud. Kaitsja arvates võib järeldada, et kui kannatanul K l oleks olnud turvavöö kinnitatud, siis eeldatavalt oleksid vigastused olnud mõnevõrra kergemad , kuna D , kes oli samuti tagaistmel ja kellel oli turvavöö kinnitatud, siis temal ei olnud raskeid kehavigastusi. B.P väitel teda segati, mida aga kannatanu eitab, siis on sõna-sõna vastu. Kannatanu eitab segamist, süüdistatav kinnitab, et segas. See jääb kohtu hinnata, kumma ütlused on usaldusväärsemad. Kui taoline asi oli, siis see mõjutas õnnetust. Mis õnnetuse juures veel oluline on see, et siin ei saanud kannatada ükski kõrvalseisja, liikleja väljaspool autot. Mitte, et see mõjutaks B.P süüd, kuid see on asjaolu, mida tagajärgede hindamisel ja karistuse määramisel, tsiviilhagi põhjendatuse puhul tuleks arvestada. Esitatud tsiviilhagi kohta
iab kaitsja, et varaline kahju on jäänud lahtiseks. Sellises olukorras on võimalus kohtul hagi kas rahuldada või siis jätta läbi vaatamata. Selles osas, kus prokurör
idis, et vähemsaadud töötasu osas esitatud hagi tuleks rahuldada, siis kaitsja väidab, et tsiviilnõude kohta arvestuskäik puudub, seega ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, milline summa on põhjendatud. Mittevaralise kahju osas peab taoliste nõuete hindamisel kohus võtma seisukoha, kas ja milline on kannatanu roll selles, et ta taolisse olukorda on sattunud. Uurimise kõigus selgus, et kannatanu läks võõrasse autosse, oli nõus sõitma ilma turvavööta autos, sõitis seltskonnaga, kelle suhtes ta teadis, et kõik on joobes k.a. juht. Kannatanu arvates ei ole alkoholijoove 1 – 1,5 ‰ midagi hullu.
iab et ka kannatanul on siin ka oma süü, et ta taolisse olukorda sattus. See ei õigusta samas B.P poolt joobes autorooli istumist. Palub jätta hagid välja mõistmata. Mis puudutab veel vastuolusid, siis tuli välja kaks olulist vastuolu. Kas juhti sõidu ajal segati ja kas kannatanu istekohal oli turvavöö või mitte. J D ütluste kohaselt oli tagaistmetel turvavöö . See, et fotodelt turvavööd näha ei ole, siis sellest ei saa me lähtuda. 4 Auto omanik peaks teadma täpsemalt, kas oli autos turvavöö või mitte. Mis puudutab karistust, siis
iab kaitsja, et kui vaadata B.P karistusregistrit, siis 2003 – 2006 on teda mitmel korral väärteokorras karistatud. Peale 2006.a, aasta enne toimunud sündmust ja peale seda ei ole mingeid õigusrikkumisi olnud s.o. kuni ajani mil ta koos vennaga õigusrikkumise toime pani ja üldkasulik töö määrati. Siin ei ole tegemist isikuga, kes on lootusetu seaduserikkuja. Karistuse aluseks on ikkagi süü. Palub kohtult lähtuda süüst.
iab, et kohus peab üle olema sellest, kas inimene oskab kohtus käituda või mitte. Omamata erilisi vastuväiteid karistusmäära osas, siis kohus võiks siiski kergemat karistust kaaluda. Tal on eriarvamus karistuse täideviimise viisi osas. Taolise teo puhul, kus tegemist on isikuga, kes ei ole peale õnnetust uusi rikkumisi toime pannud, õnnetus on talle mõju avaldanud, siis
iab, et karistust on võimalik kohaldada tingimisi koos käitumiskontrolliga. Kannatanu EK avaldas toimunud kohtuistungil, et ta mäletab seda päeva, millal liiklusõnnetus toimus s.o.
ena. Alguses istus rooli Jevgeni, kuid tal ei õnnestunud manööverdada ja Vladislav ütles, et kui ei oska tagurdada, siis vahetame kohad ära. Sõiduauto oli tänaval, mitte kaugel majast, hoovis. Ei teadnud, kelle auto see on.Ta alles seltskonnas tutvus noormeestega. Arvas, et neid viiakse koju ja ongi kõik. Kui istus tagaistmele, siis otsis turvavööd, mida ta ei
idnud ja tuli sõita ilma vööta. Ta ei kontrollinud juhiloa olemasolu, arvas, et kui noormees autoga sõidab, siis mingi luba tal peab olema. Ei mäleta seda, kelle käes autovõtmeid nägi. Muud ta ei mäleta, et J ja Vladislav oleksid rääkinud. Tema istus tagaistmel koos Jevgeniga ning J ees ja Vladislav roolis. Tema oli taga paremal pool, kõrvalistuja taga. Hakkasid liikuma esmalt Statoili poodi. Kui kaugel Statoili bensiinijaam korterist asus ta ei tea. Vladislav ei palunud tal turvavööd kinnitada, seda ei olnud. Kui Vladislav tuli poest suitsude ja jookidega, siis küsis temalt, kuidas turvavööd saab kinnitada, kuid keegi talle ei vastanud ja sõitis ilma. Kui hakkasid Statoili juurest edasi sõitma, siis roolis oli Vladislav. Tagasisõit Statoilist korterisse tagasi kulges alguses rahulikult, kuid siis jäi ta tukkuma. Kuulis kui
ena karjus midagi kiirusega seoses. Kas sõit toimus mööda sirget teed või oli tee 5 kurviline enam ei mäleta ta siis juba tukkus. Ta tukkus, nägi und, toimus kokkupõrge, toimus tugev löök.Ta üritas ust lahti teha. Väljus. Tundus, et olid põllul ja oli tunne, et nad on väga kaugel linnast. Tuli välja, mingi auto seisis, selgus, et see oli kiirabiauto. Selle liiklusõnnetuse tagajärjel oli temal käeluu murd, haav näos, kerge põrutus. Haiglas oli nädala ja 3 kuud ravis ennast kodus. Sellel perioodil töötas ametlikult Keila TÜ Rõõmu Kaubamajas. Peale haiglast välja saamist ei saanud koheselt tööle asuda, tööle asus peale 3 kuud. Ka siis täitis vaid kergeid ülesandeid. Ta õppis, peale avariid tal õppimine raskenes. Kodus tekkisid ka raskused, ta ei suutnud enam kõiki töid ilma abita teha. Ta ei saanud kaua aega triikida ja koristada. Ei saanud tõsta parema käega raskemaid esemeid. Raskeid asju ta ei saa ka tööl tõsta. Põrutus raskendas õpinguid. Praeguseks kulutuste tšekke enam olemas ei ole. Saab esitada vaid töötasu erinevused selles osas, mis oli enne ja nüüd. On esitanud kahjunõude saamatajäänud töötasu eest. Selle järgi, mis teatisel kirjas on esitatud tsiviilhagi. Ta esitas ka hagi 25 000,00 moraalse kahju nõudes. Tsiviilhagi esitab saamata jäänud töötasu arveltSoovib täiendada moraalset kahju. Kui reaalselt võtta, siis 50 000,00 on moraalne käesoleval hetkel, kuna käis mitmetel protseduuridel. Olid probleemid poolteist aastat käega. 50 000,00 on moraalne kahju ja tsiviilhagi saamata jäänud töötasu eest. Hetkel saab kuni 30 juunini invaliidsuspensioni. Esitas grupi saamiseks uued materjalid. Kannatanu J D avaldas toimunud kohtuistungil, et B.P enne ei olnud tuttav, siis, kui olid Paldiskis sai temaga tuttavaks. Takistusi ütluste andmisel ei ole. Volkswagen Passat, millega õnnetus toimus, kuulus tema isale, isa suri ja ta ei jõudnud seda ümber vormistada. Praegu seisab auto tasulises parklas. On autot vaatamas ka käinud Saha Lool. Õnnetuse päeval auto oli sõidukorras.Sõitsid Paldiskisse külla, tuli Vladislav. Seal tutvusid, jõid. Koos läksid viina järele.Paldiskisse läksid selle sama autoga. Juhtis tema tuttav Aleksandr. Temal olid juhiload. Autos olid tagaistmel turvavööd. Turvavööd olid vabalt kasutatavad mõlemal poolel, keskel ei olnud. Nähtaval kohal, nii nagu tavaliselt. Auto parkis Paldiskis hoovi. Temal sellel ajal juhtimisõigust ei olnud. Vladislav tuli korterisse hiljem kohale. Ajas juttu, tantsis. Ta ei näinud, kas Vladislav tarvitas alkoholi. Tema tarvitas viina. Kes seal korteris veel olid ei mäleta. Hiljem läksid korterist välja kuna viin sai otsa, sõitsid uue järele, võtsid tüdrukud ka kaasa. Viina järgi käisid kaks korda, teisel korral toimus avarii. Kui esimesel korral käisid, siis sõitis Aleksandr, kuna tema ei joonud.Teisel korral alguses oli tema roolis, ta ei suutnud parkimiskohalt välja sõita. Vahetasid Vladislaviga kohad. Autos olid kannatanu ja veel üks tüdruk ja Vladislav.Tüdrukuid ei olnud enne näinud ei tundnud neid.Ei küsinud B.P-lt tema juhtimisõiguse olemasolu kohta. Ta ise selle kohta midagi ei öelnud. Kui autos olid, siis B.P midagi sellist ütles, et kas kõik on kinnitatud ja kas hakkame siis sõitma. Pood oli korterist kuskil 3 km. Sõit sinna kulges normaalselt. Statoilis käis poes Vladislav. Tema oli autos. Vladislav ostis suitsu, limonaadi ja viina. Pärast poeskäiku pidid minema tagasi korterisse. Sõidukit juhtis tagasi Vladislav. Mis tagasiteel juhtus ta ei tea. Tema istus kõrvalistuja taga, peaaegu keskel ja kannatanu temast vasakul, juhi taga. Nad rääkisid omavahel ja siis sõitsid kraavi. Enne õnnetuse päeva oli ka enne selles sõidukis viibinud ja sellega sõitnud. Ta ei jõudnud veel rehve vahetada, autol olid suverehvid. Enne sõitma minemist B.P ei küsinud temalt, kas auto on tehniliselt korras. Õnnetuse tagajärjel oli temal pea katki, õmmeldi kinni, kerged vigastused. B.P juba maksis auto kinni. Hagi ei ole. Kiirus võis olla kuskil 60 – 70 km/h. Tee korteri ja Statoili vahel oli sirge. Pöördeid ei olnud vaja teha. Kohtuistungil avaldati järgmised kirjalikud materjalid: 6 - - - - - - liiklusõnnetuse akt koos skeemiga ( lk 4 – 6 ), milledest nähtub, et 27.11.2007.a. kella 04:15 ajal toimus liiklusõnnetus Paldiski linnas Padise tee ja Soomepoiste tee ristmikul, kus sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx oli mööda Soomepoiste teed sõitnud otse teelt välja kraavi. Liiklusõnnetuses osalesid B.P, J D , J D ja K. sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ( lk 7 – 8; 11 – 13), millest nähtub, et 27.11.2007.a. ajavahemikul kell 4:55 kuni 05:25 teostati Harjumaal, Paldiski linnas, Padise tee ja Soomepoiste tee ristmikul sündmuskoha vaatlus, mille käigus tuvastati, et sõidutee on kaetud asfaltbetoonkattega, horisontaalne, ilma aukudeta ja kõrgemate kohtadeta. On pime aeg, tänavavalgustus puudub. Ilm on pilvine ja sõidutee märg. Lubatud suurim sõidukiirus antud lõigul on 70 km/h. Sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx sõitis mööda Soomepoiste teed otse teelt välja kraavi. Soomepoiste teel on kahesuunaline liiklus. Sõiduradasid eraldab teineteisest ohutussaar, mille peal on liiklusmärk. Sõiduauto on sõitnud teelt otse välja kraavi. Sõiduauto pidurdusjäljed algavad asfaldil ja lõpevad kraavis. Pidurdusjälgede vahe on 1,90 m ja pidurdusjälgede pikkus on 7,75 m. Sõiduauto asub sõidutee servast 4,27 m kaugusel. liiklusvahendi vaatlusprotokoll (lk 14), millelt nähtub, et 27.11.2007.a. ajavahemikul kell 5:30 kuni 05:40 teostati Harjumaal, Paldiski linnas, Padise tee ja Soomepoiste tee ristmikul sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx vaatlus, millega tuvastati, et sõidukil on vigastatud esiklaas, kapott ja esiosa. Rooli ei olnud võimalik kontrollida, rool on kõver. Jalgpidur avaldab vastusurvet, käsipidur on korras. Sõidukil on ees talverehvid ja taga suverehvid. Tuled ja klaasipuhastid on korras. sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt (lk 15), millest nähtub, et 27.11.2007.a. kell 05:44 paigutati V D ile kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, mida juhtis B.P hoiukohta aadressil Harjumaa, Saha – Loo,
pa põik 2. Sõidukil on esiosa vigastatud. B.P suhtes 27.11.2007.a. teostatud laboratoorne uuring alkoholidele nr 5014 (lk 19), mille kohaselt tuvastati SA PERH laboratooriumis B.P veres 3,13‰ etüülalkoholi. 29.08.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiakti ekspertarvamus EKkohta (lk 54), millest nähtub, et K l tuvastati SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas 27.11 – 05.12.2007.a. traumaatiline pehmekelmealune verevalum paremal kiiru piirkonnas, peaaju põrutus, parema õlavarreluu kirurgilise kaela murd, hulgalised lõikehaavad näo piirkonnas ja nahaalused verevalumid otsmikul. Põrutushaavad näo piirkonnas vajasid kirurgilist ravi. 06.05.2008.a. tuvastati Tallinna Diagnostikakeskuse MRt osakonnas parema õlavarreluu murru järgne ebaliiges. Tervisekahjustused võivad olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel s.o. 27.11.2007.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid ravi kestab üle 4 kuu. Seega on antud tervisekahjustuste puhul kohtumeditsiinilisest seisukohast tegemist raske kehalise haigusega. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel ei ole EKravirežiimi rikkunud. EKtsiviilhagi (lk 75 – 77) millest nähtub, et EKon 05.05.2009.a. esitanud tsiviilhagi summas 32369,00 krooni, mis koosneb moraalsest kahust summas 25000,00 krooni ja varalisest kahjust 7369,00 krooni. Varaline kahju moodustub omakorda: statsionaarse ravi 7 päeva tasu summas 175,00 krooni; käe hoidmise masin 175,00 krooni; visiidid arstide juurde 200,00 krooni; füsioteraapia protseduurid 360,00 krooni; massaaž 500,00 krooni, sõidukulud arstide külastamiseks 500,00 krooni. Raamatupidaja käest palgadokumendid lisatakse. Keila Tarbijate Ühistu pearaamatupidaja Reet Kuusi poolt 29.04.2009.a. väljastatud teatisest nähtub, et EKviibis töövõimetuslehel alates 27.11.2007.a. kuni 07.03.2008.a. jäi 7 - sel perioodil väljaarvestamata töötasu summas 26620,70 krooni. Sellest jäi töötukassasse kandmata 160,00 krooni, isiku kogumispensioni kontole 533,00 krooni ja riigil jäi saamata tulumaksu 5459,00 krooni. Isikule väljamaksmata töötasu oli 20468,70 krooni. kahtlustatava B.P ütlused 30.04.2009.a. toimunud ülekuulamisel (lk 87 7 rida) millest nähtub, B.P avaldab toimunud ülekuulamisel, et tanklas käisid nad koos Jevgeniga, tüdrukud jäid autosse istuma. kannatanu EKpoolt 28.05.2010.a. kohtuistungil esitatud tõendid – püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 532816 17.07.2009.a, (II kd tl 26 – 27); millest nähtub, et K l on 40 % töövõime kaotus vigastuse tulemusena; Ortopeedia Arstid tõend (II kd tl 28); SA PERH 27.11.2007.a. teostatud röntgenülesvõtte uuring koos röntgenpildiga (tl 29 – 31), millest nähtub, et röntgenuuringul avastatud parempoolse õlavarreluu kirurgilise kaela fraktuur, mis fikseeritud Dessault sidemega. Täiendavalt sutureeritud ka mitmesed näohaavad; Tallinna Diagnostikakeskuse MRT osakonna 12.09.2008.a. teostatud uuringu vastus (II kd tl 32), millest nähtub, et uuringu käigus on tuvastatud, et murd on suuremas osas konsolideerunud, kallus katab luuotsi ja ebaliigest ei tohiks olla; koopiad Tallinna Pensioniameti töövõimetuspensioni määramise otsusest ja pensioniraamatust (II kd tl 33 – 35), millest nähtub, et K
on määratud töövõimetuspension alates 25.06.2009.a. kuni 30.06.2010; 11.01, 22.02. ja 26.03.2008.a. teostatud röntgenfotod ( II kd tl 36 – 40) ja SA PERH 27.11.2007.a. kell 06:50 EKsuhtes teostatud toksikoloogiline analüüs nr 5020 (II kd tl 41), millest nähtuvalt on tuvastatud, et K l on etüülalkoholi tulemus veres negatiivne. Kohtu järeldused. Kohus kuulanud üle süüdistatava, kannatanud, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis,
iab, et tõendamist on
idnud süüdistatav B.P poolt KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. Käesolevas ajas ei ole vaidlust selles osas, et B.P juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles joobeseisundis. Samuti ei ole vaidlust selles osas, et B.P tegevuse tulemusena juhtus liiklusõnnetus, mille käigus said nii B.P kui ka teised autos viibinud isikud kehavigastusi. Asjaolu, et B.P oli alkoholijoobes on tõendamist
idnud nii süüdistatava B.P enda ütlustega, kannatanu EKütlustega kui ka B.P suhtes 27.11.2007.a. SA PERH teostatud laboratoorne uuring alkoholidele nr 5014, millest nähtub, et tema tuvastati 3,13‰ etüülalkoholi. B.P on tunnistanud, et jõi ära umbes viis pitsi viina ning kui nad hakkasid sõitma Statoili tanklasse, siis asus tema autot juhtima, kuna J D oli purjus ja ei suutnud autot tagurdada. Siinkohal haakuvad B.P ütlused kannatanu J D ütlustega. Kohus ei pea usaldusväärseks B.P ütlusi selle kohta nagu väidetavalt oleks kannatanu EKtahtnud teda selja tagant haarata, mille peale tema ehmatas ja ei tulnud sõiduki juhtimisega toime. Kannatanu EKon kohtuistungil avaldanud, et tagasiteel Statoili tanklast jäi ta tukkuma ja kuulis ainult kuidas
ena karjus midagi kiirusega seoses. Seoses tukkumisega ei mäleta tema, kas tee oli sirge või kurviline. Tukkumise ajal ta nägi und ja ärkas kui toimus tugev löök. Seega on kannatanu EKütlustega ümber lükatud B.P väide selle kohta nagu ei tulnud ta sõiduki juhtimisega toime selle tõttu, et kannatanu püüdis teda selja tagant haarata. Kannatanul ei olnud võimalik B.P selja tagant haarata, kuna avarii toimumise ajal kannatanu magas või vähemalt tukkus. 8 Kohtuistungil avaldatud SA PERH 27.11.2007.a. kell 06:50 EKsuhtes teostatud toksikoloogilisest analüüsist nr 5020 nähtuvalt on tuvastatud, et K l on etüülalkoholi tulemus veres negatiivne. Kohtul pole alust kahelda kannatanute EKja J D poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, kannatanuid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Kohus on seisukohal, et B.P, olles alkoholijoobes ja mootorsõiduki juhtimise õiguseta, asus tahtlikult juhtima mootorsõidukit, teades, et tema tegevus võib kaasa tuua rasked tagajärjed. TSIVIILHAGI Kohus on seisukohal, et kannatanu EKpoolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt ning moraalse kahju nõudes tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Käesolevas asjas on tõendamist
idnud, et K
tekkis varaline kahju B.P poolt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega, milleks oli mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning liiklusnõuete ning sõiduki käitusnõuete rikkumine. Selle tõttu tekkis K l varaline kahju 7369,00 krooni, mis moodustub: statsionaarse ravi 7 päeva tasust summas 175,00 krooni; käe hoidmise masina tasust 175,00 krooni; visiiditasudest arstide juures 200,00 krooni; füsioteraapia protseduuride tasudest 360,00 krooni; massaažitasudest 500,00 krooni ja sõidukuludest arstide külastamiseks 500,00 krooni. Samuti tekkis K l varaline kahju saamatajäänud töötasust ajavahemikul 27.11.2007.a. kuni 07.03.2008.a. summas 20468,70 krooni. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles üle, et K
on tekkinud B.P tegevuse tulemusena varaline kahju. EKpoolt esitatud tsiviilhagi juurde on lisatud üks dokumentaalne tõend - Keila Tarbijate Ühistu pearaamatupidaja Reet Kuusi poolt 29.04.2009.a. väljastatud teatis – millest nähtub saamatajäänud töötasu ajavahemikul 27.11.2007.a. kuni 07.03.2008.a. summas 20468,70 krooni. Varalise kahju summas 7369,00 krooni kohta ei ole lisatud ühtegi dokumenti. Ka EKon kinnitanud, et nimetatud dokumendid puuduvad. Kohus
iab, et antud juhul on põhjendatud tsiviilhagina varalise kahju väljamõistmine summas 20468,70 krooni ulatuses s.o. saamatajäänud töötasu. Kohus on seisukohal, et EKpoolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju 50000,00 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohus nõustub, et kannatanule tekkis liiklusõnnetuse tulemusena kahju, kuid
iab, et antud juhul puuduvad alused moraalse kahju väljamõistmiseks. Kannatanu oli teadlik, et autot juhtima asunud B.P oli alkoholijoobes. Kannatanu avaldas kohtuistungil, et ta ei teadnud, et B.P oli nii suur alkoholijoove. Kannatanu sõnul arvas ta, et B.P oli ühepromillises alkoholijoobes ning kannatanu väitel võib mõni joobes isik juhtida sõidukit isegi paremini kui 9 kaine juht . Samuti ei tea kannatanu, kas ühepromillise joobega tohib autot juhtida. Ka ei tundnud kannatanu huvi, kas autojuhil on mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna arvas, et mingi luba peab tal olema. Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et kannatanu oli nõus vabatahtlikult ,ilma igasuguse sunnita minema võõrasse autosse, nõus sõitma ilma turvavööta autos, sõitma seltskonnaga, kelle suhtes ta oli teadlik, et kõik, kaasa arvatud juht, on joobes. Kannatanu
idis ka, et sõidukijuhil esinev ühepromilline joove ei ole probleem. Kohus
iab, et antud juhul ei olnud autosse istumine õigustatud. Kohus peab vajalikuks siinkohal osundada asjaolu, et kannatanu ise oli kaine. Kohus on seisukohal, et ka kannatanul lasub süü kahju tekkimises, kuna ta läks vabatahtlikult sõidukisse, teades eelnimetatud asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt
iab kohus, et EKtsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes tuleb jätta rahuldamata. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate asjaolude ja karistust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatav B.P on varem 2 korral kriminaalkorras karistatud. Teda on 8 korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas 3 korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Väärteod on toime pandud ajavahemikul 2003.a. kuni 2006.a. Peale 2006.a, aasta enne toimunud sündmust ja peale seda ei ole mingeid õigusrikkumisi olnud kuni 2010. aasta veebruarini, kui ta mõisteti süüdi teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav B.P on toime pannud KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tegevuse tulemusena sai üks inimene raske tervisekahjustuse. B.P on juhtunut kohtuistungil esitatud viimases sõnas kahetsenud. Nimetatud asjaolu käsitleb kohus karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega, mis jäetakse osaliselt täitmisele pööramata. Kohus
iab, et antud juhul on põhjendatud B.P karistamine 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, kuid selliselt, et kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust ning ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele KarS § 74 sätteid kohaldades. Arvestades B.P poolt toime pandud kuriteo raskust peab kohus vajalikuks määrata katseaja pikkuseks 3 aastat. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 1,3,4,9; 180 lg. 1,2,3; 311; 312; 313. Kohtunik 10 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.