märtsi 2010.a. otsusega mõistetud karistuse 1(üks) aasta 5(viis) kuud 28 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Kohustada K.U*it katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
lg.2 p.2,4,7,8 alusel määrata K.U*ile katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2.asuda tööle hiljemalt 21 päeva möödumisel vangistusest vabanemisest ja säilitada tööhõive kogu katseaja kestel; 3. osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja muudes programmides kriminaalhooldaja valikul 4.mitte viibida püsivalt Võru Maakonnas ja eriti Antsla piirkonnas. Lubatud lühiajalised külastused vanaema juurde kriminaalhooldaja eelneval nõusolekul. Määrata K.U kriminaalhoolduse teostamiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus K.U suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata K.U katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu K.U karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määrata vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine tasu õigusabi eest 1200 krooni (tasu 1000 krooni+ käibemaks 200 krooni). Mõista välja K.U*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 1200 (üks tuhat kakssada ) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 30.07.2010.a esitanud Tartu Maakohtule K.U kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 11.03.2010.a otsusega (kriminaalasi nr 1-10-3060) mõisteti K.U süüdi
§-de 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 329 järgi ning teda karistati liitkaristusega 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva vangistusega. Karistusaja algus 05.11.2009a, karistusaja lõpp 03.05.2011a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav ei ole vangistuse kestel osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ja talle ei ole koostatud ka individuaalset täitmiskava, kuna tema suhtes ei ole veel toimunud vanglasisest paigutamist, kuid need tegevused toimuvad pärast isiku paigutamist. Vangla hinnangul tuleks võimaliku katseaja jooksul läbida programm „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, asuda ametlikult tööle. Varasemalt on töötanud mitmetes kohtades mitteametlikult. Kinnipeetav on riskeeriva elustiiliga, tagajärgedega mittearvestamine. Esimene reaalne vangistus. Impulsiivse käitumisstiiliga, ilmselt on probleemiks alkohol. Kriminaalhooldaja oma ettekandes K.U ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Riskid on liiga kõrged ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabaduses on olemas perekonna- ema, ema elukaaslane, õde ja vanaema- toetus ja võimalus asuda elama ema juurde. Varasem 2
lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt pool (ehk 9 kuud) mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on K.U ära kandnud karistust 9 kuud 29 päeva. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 03.08.2010a.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära K.U vastused küsimustele, prokuröri ja kaitsja seisukohad ja uurinud toimikus olevaid materjale, on seisukohal, et K.U vabastamine tingimisi enne tähtaega on lootustandev. Tal on vabaduses olemas elukoht ema elukohas ja lähedasedema, ema elukaaslane, õde, kes kõik on ühiskondlikult aktsepteeritava käitumismudeliga. Fakt, et tema lähedased- ema, ema elukaaslane, on valmis osalema vabaneja käitumise ja elu kujundamisel, tähendab kohtu silmis potentsiaalset võimalust, et K.U senine õigusrikkumistega käitumine ei kordu. Õde on näinud võimalust olla vabanejale toeks töö leidmisel. Sellest järeldab kohus, et õde usub, et K.U vastutustundlik töötamine ja sellega ka paranemisele asumine on võimalik. K.U ennetähtaegse vabastamise soodusteguriks on tema kavandatav elukohavahetus- see on hea eeldus varasemast keskkonnast ja sõpruskonnast vabanemiseks. Mõjutatavust sõprade poolt on pidanud ka kriminaalhooldaja K.U puhul suureks riskiks. K.U kannab esimest vangistust. Varasemalt on ta karistatud kolmel korral, s.h. kaks korda
Ei ole välistatud, et juba praeguseks ajaks on karistuse mõju saavutatud ja kriminaalhoolduse toel oleks seda vabaduses võimalik kinnistada. Neile argumentidele tuginedes leiab kohus, et
lg.3 loetletud asjaoludest suurem osa pigem räägivad ennetähtaegse vabastamise ja selle tulemuslikkuse kasuks ja kohus teeb otsustuse K.U ennetähtaegselt vabastada. Kohus määrab K.U-le lisakohustused, mis tagaksid tema rakendatuse ja hoiaksid eemal varasemast tutvusringkonnast. Kuna K.U sõnul on tal võimalik kohe tööle saada ja reaalne töövõimalus õe toel, siis kohustab kohus K.U säilitama tööhõive kogu katseaja kestel. Kaitsja on taotlenud tasu määramist, s.h. kohtunud kinnipeetavaga Tartu Vanglas ja kohus määrab tasu taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.