Obsah (6)

§ 117§ 118§ 121§ 64§ 199§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-3462 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Prokurör

§ 117

lg 1 ja § 118 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 118

p 1 järgi 7 aasta pikkune vangistus;

§ 121

järgi mõisteti karistuseks 4 kuu pikkune vangistus.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, ning 1 kuritegude kogumi eest mõisteti Z.B-le 7 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma

1. detsembri
2. a otsusega Pärnu Maakohtu
3. septembri
4. a otsuse muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.03.2008 ja lõpeb 08.11.
5. Z.B on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Tartu Maakohtu 20.10.
6. a otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7 ja § 263 p 1, 2, 4 järgi vangistusega 1 aasta ja 28 päeva.

Tartu Vangla leiab, et Z.B ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Kriminaalhooldaja ei nõustu Z.B tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on katseajal toime pannud uue kuriteo ning tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, millest võib järeldada, et isik ei ole teadvustanud kuritegeliku käitumisega seotud riske ega ole valmis muutuma. Kohtumenetluse poolte seisukohad Z.B selgitas, et ta asub elama oma õe juurde Valga linna. Nimetatud korteri tegelikku omanikku ta ei tunne. Ta on vanglas olles endast teinud kõik, et vabaneda ennetähtaegselt, on kutsehariduskeskuses omandanud puidupingitöölise eriala. Z.B kahetseb toimepandud kuritegu ja leiab, et kantud karistus on olnud piisav, et võiks karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör ei nõustu Z.B karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna ta pole kandnud karistust piisavalt arvestades toimepandud kuriteo raskust, tegeleda tuleks kuriteo toimepanemise riskide maandamisega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Z.B tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Z.B kannab karistust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest alates 08.03.2008. Vastavalt

§-le 76 lg 2 punktile 1 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.11.

1. Kuna käesolevaks hetkeks on süüdimõistetul kantud enam kui pool karistusajast ning Z.B on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, on olemas formaalne alus kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.
2. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on 2 Z.B tulevane elukoht (Võru tänav 30-2, Valga linn) sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise eeldused.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.B on kriminaalkorras karistatud varem neljal korral, katseajal on ta toime pannud uue kuriteo, kriminaalhoolduse eesmärgid on jäänud täitmata. Ta kannab reaalset vangistust teist korda, kuriteod on muutunud raskemaks. Käesoleval juhul kannab Z.B karistust nii esimese kui teise astme isikuvastase kuriteo eest. Karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise otsustamisel peab kohus kaaluma ennekõike toimepandud kuriteo asjaolusid. Z.B on peksmisega põhjustanud teise inimese surma, mis on väga raske kuritegu. Ta on mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on kantud karistuse osa liiga lühike, et end ühiskonna silmis pärast nii raske kuriteo toimepanemist rehabiliteerida, mistõttu ennetähtaegne vangistuse kandmiselt vabastamine oleks ennatlik. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Z.B on teiste poolt mõjutatav. Vabanemise korral asuks süüdimõistetu elama koos kriminaalkorras kaheksal korral karistatud õega. Õe elukaaslane Vahur Sikk, kes on hetkel samuti Tartu Vanglas, soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tema karistus saab kantud 25.09.2010. a. Samuti on kriminaalkorras karistatud nimetatud korteri omanik ja seda narkootikumidega seotud kuriteo eest. Selline keskkond ei toeta Z.B õiguskuulekat eluviisi ja soodustab uute kuritegude toimepanemist. Z.B on tunnistanud oma varasemat alkoholi kuritarvitamist ning asjaolu, et alkohol on tema kuritegeliku käitumise põhjustaja, ta on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Väidetavalt on ta enne käesolevat vangistust vabaduses saanud alkoholisõltuvuse vastast ravi, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Seega on ka alkoholi võimalik kuritarvitamine oluliseks riskifaktoriks. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Z.B ei ole oma kriminaalse mineviku, negatiivse suhtlusvõrgustiku, mõjutatavuse ja alkoholiprobleemide tõttu sobilik ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilisele valvele allutamiseks. Ingeri Tamm Kohtunik 3