Toimik nr 1-08-15385 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-15385 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.01.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu I.S, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta I.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.S tunnistati viimati süüdi 20.01.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.03.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ( 1 aasta 2 kuud ja 21 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 22.08.2008 ja lõpp 12.07.2010. 1
(3)Kinnipidamisasutusest I.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 15 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama asuda ema Gxxx Vxxxja vanaema Vxxx Mxx juurde aadressil xxx. Kinnipeetav Viru vanglas ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Isikul on 7 klassi haridust. Isiku sõnul töötas ta vabaduses mitteametlikult autopesulas ja ehitusel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava ema on nõus esialgu poega toetama ning aitama teda töökoha leidmisel. Isik on väljendanud valmisolekt tööleasumiseks, haridustee jätkamiseks ning seaduskuulekaks eluks, kuid käitunud on ta vastupidiselt. Isikut on 3 korral kriminaalkorras karistatud. Isik on kahel korral määratud käitumiskontrolli, kuid on toime pannud uue kuriteo. Viru Vangla ei toeta I.S-i vabastamist KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Arvestades I.S-i eelnevat elukäiku tema kuritegelik elu on saanud alguse alaealisena, riski uueks kuriteoks seoses tema poolt varasemate käitumiskontrolli nõuete rikkumistega, samuti riski alkoholi tarvitamisega, ei toeta kriminaalhooldusametnik I.S-i vabastamist KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega. I.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tal on poolekohaga töökoht, soovib tegeleda spordiga ja aidata peret. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna I.S on korra juba vabastatud tingimisi ennetähtaega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Samuti isikut on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Süüdimõistetu hinnangud on muutunud, ta ei soovi enam kuritegusid toime panna. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.S-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolmel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib teist korda. Harju Maakohtu 30.03.2007 kohtuotsusega karistati teda varguses, asja omavolilises kasutamises, omavolilises sissetungis ja avaliku korra raskes rikkumises vangistusega 2 aastat 1 kuu 3 päeva. Tartu Maakohtu 12.11.2007 määrusega vabastati I.S KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Vabanes Harju Maakohtu 12.11.2007 määrusega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 23.11.2007, pani katseajal toime uue varavastase kuriteo augustis 2008 s.o 9 kuud peale vabanemist. Viimase kohtuotsusega karistati teda asja omavolilise kasutamise eest vangistusega 6 kuud. Nimetatud otsusele liideti Harju Maakohtu 30.03.2007 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 2 kuud 21 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 21 päeva vangistust. 2
(3)See näitab, et I.S-i käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga- peale vabanemist ennetähtaegselt katseajal (augustis 2008) pani toime uue kuriteo. Seega võib järeldada, et karistus ei ole I.S-i suhtes oma eesmärki täitnud. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 15 korral karistatud distsiplinaarkorras nendest 8 korral on karistuse liigiks valitud kartser. Enamus karistusi on määratud just vanglaametniku korralduste eiramise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole I.S oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vanglas viibimise ajal on süüdimõiostetu läbinud koolituse keskkonnatehnika lukksepa erialal, mille kohta on toimikus vastav tunnistus. Kohus peab seda positiivseks. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 06.03.2013. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht ema, Gxxx Vxxx juures aadressil xxx xxx. Korter on kolmetoaline ja on olemas kõik vajalik normaalseks eluks. I.S-ile vabanedes garanteeritakse töökoht firma xxx (garantiikiri isiklikus toimikus) abitöölise kohale. Kinnipeetava ema on nõus poega esialgu toetama. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades I.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, karistuste rohkust, tema käitumist vangistuses, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Töökoht, elukoht ja lähedaste toetus oli isikul ka varem, kuid see ei takistanud sooritada uusi kuritegusid. Ka vangistuses ei ole süüdimõistetu võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all. Tema distsiplinaarrikkumised on tõsised ja seotud režiimi ilmse eiramise ning vanglaametnike solvamisega. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Sellises olukorras ei oma tähtsust asjaolu, et karistusaja lõpuni on jäänud umbes 6 kuud ja isikut võiks vabastada tema üle käitumiskontrolli kehtestamiseks, sest peale kogu karistusaja ärakandmist käitumiskontrolli ja järelevalvet ei kehtestata. Kohus ei poolda sellist lähenemist, sest ennetähtaegne vabastamine kui karistusõiguslik instituut ei pea hakkama asendama karistusjärgset käitumiskontrolli. Kinnipeetaval on välja kujunenud selge kriminaalse käitumise muster. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.S temale Harju Maakohtu 20.01.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)