MS § 432 Vabastada K.E, isikukood: xxx, talle Harju Maakohtu 18.08.2008 .a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada K.E täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 5, 7 ja 8 alusel määrata K.E-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsima endale töökoha või registreeruma töötuna töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata; - pöörduma psühhiaatri või narkoloogi vastuvõtule ja alluma alkoholivastasele või narkootikumidest võõrutamise ravile, kui see osutub vajalikuks. Määrata K.E katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Margus Suvi järelevalve alla. Välja mõista K.E-lt 720 (seitsesada kakskümmend) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 19.01.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht K.E mõisteti süüdi Harju Maakohtu 18.08.2008.a otsusega
järgi ja karistati vangistusega 8 kuud.
lg 1 alusel loeti karistus kaetuks 30.04.2007.a Viru Maakohtu 30.04.2007.a otsusega mõistetud raskema karistusega 6 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistusaja algus on 17.09.2004.a ja lõpp 16.09.2010.a. Tartu Maakohtu 09.06.2009.a määrusega jäeti K.E vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 29.12.2009.a. K.E on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 12.10.1993.a Valga Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2; § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 29.03.1996.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 197 lg 2 p 2 järgi 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust; 3) 11.05.2001.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4,41, § 140 lg 2 p 1,2,3,4; § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 8 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust; 4) 12.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1773 järgi lõplik karistus 6 aastat 4 kuud ja 8 päeva vabadusekaotust; 5) 29.09.2004.a
järgi 6 kuud vangistust, lõplik liitkaristus 4 aastat 4 kuud ja 1 päev vangistust; 6) 30.04.2007.a Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2,4 järgi 6 aastat vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.E vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 10.02.2009.a kartserisse paigutamisega, kuna ründas 11.01.2009 teist kinnipeetavat. Peale vabanemist asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Enne vangistust töötas mitteametlikult autoremondilukksepa abilisena, peale vabanemist väidetavalt olemas töökoht sanitaartehniku abilisena Tartus. Madal haridustase, töökogemuse puudumine ja majanduslik ebastabiilsus mõjutavad oluliselt vabaduses toimetulekut. Vangistuse ajal ei ole õppinud ega töötanud, 2008.a lõpus läbinud vabanemiseelse toimetulekuprogrammi, hetkel on sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ootejärjekorras. Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 33 000 krooni, vabastusfondis on ligi 7000 krooni. Vabaduses tarvitas kanepit, vangistuse ajal on kahel korral tuvastatud narkojoove. Isikuvastased kuriteod toime pandud narkojoobes, kuid sõltuvust ei tunnista. K.E on pikka aega viibinud vangistus ja omaks võtnud vangla subkultuuri. Oma süüd toimepandud kuritegudes püüab pisendada. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks võib olla narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et K.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Vabanemise korral on olemas kindel elukoht, kuid kindel sissetulekuallikas kinnipeetava perel puudub. K.E on lähedased suhted nii oma naise ja pojaga kui isa ja kolme vennaga ning mustlaste kogukondlikku eluviisi arvestades kõigi lähisugulastega. Kindel töökoht puudub. Kinnipeetava võlad riigituludesse on umbes 33 000 krooni. Vanglas on korduvalt olnud probleeme korrale allumisega. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on hariduse ja elukutse puudumine, arvestatava töökogemuse ja üldise tööharjumuse puudumine, narkootikumide tarvitamine ja hulgalised distsiplinaarkaristused. Eeltoodust lähtuvalt ei toeta kriminaalhooldusametnik K.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. K.E avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegset vabanemist ja on valmis täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid, mida kriminaalhooldaja vajalikuks peab. Ta on nõus alluma ravile, kui see osutub vajalikuks. Ta on karistust kandnud pikka aega. Elama asub isa juurde ja loodab tööd leida xxx OÜ-s. Prokurör on ennetähtaegse vangistusest vabastamisega nõus, sest kriminaalhooldus toetab resotsialiseerumist pärast pikaajalist vangistust. Kriminaalhooldusel on vaja täita lisaks kontrollnõuetele ka riski maandavaid kontrollkohustusi. Kaitsja on ühel meelel prokuröriga. Kui isik soovib vabaneda, siis mõistlik see võimalus anda.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et K.E on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. Ta kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest ning kandmata karistusaega on jäänud vähem kui aasta. K.E on vangistuses olnud pikka aega. Formaalne alus ennetähtaegseks tingimisi vabastamiseks on olemas nii
S § 76 järgi. K.E on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on võimalus tööle asuda. Kui töö leidmine osutub lühikese tähtajaga võimatuks, tuleb registreerida töötuna arvele. Sissetuleku olemasolu annab elatusvahendid. Kuigi kriminaalhooldusametnik peab K.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist ennatlikuks, ei ole VangS § 76 lg 3 sätestatud tähtaja tõttu sama küsimust enam võimalik arutada. K.E on valmis alluma kriminaalhooldusele. Ta on pikka aega karistust kandnud ja seetõttu on resotsialiseerumiseks kriminaalhooldus vajalik, et toetada lähedasi inimesi. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Uute kuritegude toimepanemine sõltub K.E-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.