lg 4 alusel määrata S.I-le katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada S.I täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 1
lg 2 alusel määrata S.I-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda pakutavates programmides alkoholist loobumiseks ja alluda ettenähtud ravile; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määrus S.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. S.I karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.02.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 108-15801
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 30 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.01.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 1 kuu 20 päeva vangistust, võrra, lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.02.2009.a ja lõpeb 01.05.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.12.2009.a. 24.11.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.01.2010.a seisuga on S.I kandmata karistusaeg 3 kuud 18 päeva vangistust. S.I on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 17.10.2001.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 21.04.2004.a Saare Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 ja § § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat 2 kudu vangistust 2-aastase katseajaga; 3) 17.06.2004.a Saare Maakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi 3 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 4) 11.01.2007.a Pärnu Maakohtu poolt
järgi 1 kuu vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab S.I tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab samuti S.I vabastamist ja palub määrata talle vabanemisel kohustuse 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. S.I on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et S.I on loodetavasti vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest omad järeldused. Vanglas on ta tegelenud enda probleemidega ning ka õppinud ja soovib seda jätkata ka vabaduses. Vabanemisel on S.I olemas lähedaste toetus ja võimalus lisaks õppimisele koheselt ka tööle asuda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et S.I vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb S.I-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda pakutavates programmides alkoholist loobumiseks ja alluda ettenähtud ravile. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb S.I
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle vabanemisest 1 kuu jooksul või arvestades hetke majandusolukorda, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas. Õigusrikkumiste riski maandamiseks, arvestades S.I poolt varem toimepandu asjaolusid, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel katseajal keelata tal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
lg 4 alusel tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mida arvestatakse käesoleva määruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.