Kriminaalasi nr 1-10-5477 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5477 (10260100226) Kohtunik Li

§ 266

lg 1 ja § 121 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav S.E Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus (10 klassi), emakeel-eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud, väärtegude toimepanemises omab 1 kehtivat karistatust (tl 43), tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.E

§ 266lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.E

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis S.E-le mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui S.E 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada S.E hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1. maiks 2010 a arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB. Sisse nõuda S.E-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest; 3) kannatanu sõidukulu 34 (kolmkümmend neli) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 840 krooni, jätta riigi kanda. S.E suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.E süüdistatakse selles, et tema 11.01.2010 ajavahemikul kl 11.00 kuni 16.30 valdaja xxxxxxxxxxxxxxxxtahte vastaselt tungis aknaklaasi lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas xxxxxxxxxxxxxxelumajja, millega rikkus kannatanu Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust kodu puutumatusele ja tekitas akna lõhkumisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvaralise kahju 800 krooni. Seega pani S.E toime

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle S.E süüdistatakse selles, et tema 11.01.2010 kl 17.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaja juures tungis kallalexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lüües teda 2 - 3 korda rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - näokolju põrutuse ja ninaluu murru. Seega pani S.E toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui S.E 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel välja mõista S.E-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx950 krooni.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada S.E hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1. maiks 2010 a arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSEB. Välja mõista S.E-lt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel prokuratuuri kulu seoses väljakutsega kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsummas 34 krooni (tl 51-52). Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
2. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1824 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Paidest), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 840 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. 3