Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2214 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi G.M-ini väärteoasi Liiklusseaduse §74-22 lg.2 järgi G.M sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx Jevgeni MALAHHOV Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Jevgeni MALAHHOVI 04.07.2010 kiirmenetluse otsus nr.10220992313141 G.MZAMANI karistamise osas Liiklusseaduse §74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 (üheksasada) krooni – jätta muutmata. G.M-ini kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist 27.08.
- Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Jevgeni Malahhovi 04.07.2010 kiirmenetluse otsusega nr.10220992313141 määrati G.MZamanile Liiklusseaduse §74-22 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 krooni. G.M esitas 16.07.2010 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus politseiprefektuuri otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei olnud kogu teekonna ulatuses alates Tammiku külla ühtegi liiklusmärki, mis oleks piiranud kiirust. Liiklusmärkide puudumine Tammiku maanteel annab juhtidele võimaluse mitte üheselt tõlgendada lubatud sõidukiirust. See fakt annab politseiametnikele võimaluse kuritarvitada oma õigusi ja seepärast määratakse ka väiksemad karistused kiirmenetluses, kuigi analoogsete väärtegude eest on ette nähtud raskemad karistused. Kaebuse esitaja ei välista fakti, et ta võis ületada kiirust, kuid kinnitada seda ei saa. Politseiametnikud ei näidanud andmeid, et kaebuse esitaja ületas kiirust 50 km/h. Kaebuse esitaja taotles ka menetluskulude hüvitamist summas 2000 krooni. Ida Prefektuuri 04.08.2010 kirjalikus vastuses kaebusele palutakse jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja juhtis 04.07.2010 Jõhvi vallas Tammiku 8 maja juures asulas mootorsõidukit kiirusega 75 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust antud teelõigul mitte vähem, kui 22 km/h. Olemasolevast materjalist on näha, et isik ei olnud mootorsõiduki juhtimise ajal asulapiiridest väljunud, seega kehtis ka teelõigul, kus tegu toime pandi, asulas kehtestatud kiirusepiirang. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et isikule oli kiirusmõõteseadmel fikseeritud näitu näidatud. Mõõtemetoodika ei kohusta kasutama kiiruse mõõtmisel videoseadet. Kohtuväline menetleja nõustub kaebusega selles osas, et antud väärteo eest ette nähtud karmimad karistused. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et G.MZamani kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning 2 kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub maakohtule kaebuse esitaja poolt esitatud kaebusest (t.l.1), et selle esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ning Ida Prefektuuri vastusest (t.l.13-14) kaebusele, et nad on nõus kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on karistus määratud Liiklusseaduse §74-22 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §74-22 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas kaebuse esitaja rikkus Liikluseeskirja nõudeid ja ületas kiirust ning kui palju. Nagu nähtub 04.07.2010 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220992313141, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §126 p.1 nõudeid. Liikluseeskirja §126 p.1 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini valmistajakiirusest. Maakohus leiab, et eelnimetatud Liikluseeskirja punkt ei ole asjakohane. Õige säte antud asjas oleks Liikluseeskirja §126 p.
- Samas leiab maakohus, et eeltoodud asjaolu ei ole selline, mis toob endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteoasja menetluse lõpetamise, kuna samas kiirmenetluse otsuses on väärteo kvalifikatsioon välja toodud õigesti – Liiklusseaduse §74-22 lg.
- Sellest sättest nähtub arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt, et kaebuse esitajale on rahatrahv määratud mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kaebuse esitaja poolt 16.07.2010 esitatud kaebusest (t.l.1) nähtub, et kaebuse esitaja ei välista oma süüd sõidukiiruse ületamise osas. Maakohus leiab, et väärtegu oli kaebuse esitaja poolt toime pandud ja lisaks tema enda 04.07.2010 antud seletustele, et ta ületas kiirust ja see enam ei kordu (t.l.910), on tema süü tõendatud ka asja materjalides asuva kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise 04.07.2010 protokollist (t.l.11) nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet Ultra Lyte LTI 20-20 100 LR nr.VX018458, mõõtevahendi taatlustunnistus TTRSS-09/00139, seadme töökorras olekut testiti 04.07.2010 kell 09.
- Kiirust mõõdeti asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta ja kuiva kattega 2 sõidureaga eraldusribaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel seisis 3 patrullauto kõrvalteel ja sõiduki sõidukiirust mõõdeti paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal, lähenes ja liikus mitu sõidukit. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 5 sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari „target“ aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 75 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h, seega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud ja juhile tutvustati näitu allkirja vastu. Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et kaebuse esitajat oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-22 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liikluseeskirja §126 p.
- Maakohus leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem, kui 22 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb politseiprefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorras kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-22 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kuna kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana, siis nähtub asja materjalidest, et kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud kaebuse esitaja süü Liiklusseaduse §74-22 lg.2 järgi ja tegemist oli kiirmenetlusega, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja 4 juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Prefektuuri kiirmenetluse otsuse kohaselt puudusid karistuse mõistmisel karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samas nähtub kaebuse esitaja poolt kohapeal antud seletusest, et ta on omakäeliselt kinnitanud, et ei märganud, ületas kiirust, see ei kordu. Maakohus leiab, et sellise seletuse puhul on tegemist väärteo toimepanemise tunnistamisega, mida tuleb hinnata KarS §57 lg.1 p.3 mõttes süü ülestunnistamise ja kahetsusena, mis on karistust kergendavad asjaolud. Samas ei pea maakohus põhjendatuks eeltoodud asjaolu arvestades veelgi vähendada kaebuse esitajale määratud rahatrahvi suurust, kuna kiirmenetluse otsusega on kaebuse esitajale niigi määratud keskmisest tunduvalt väiksema suurusega rahatrahv. Ülaltoodu alusel tuleb politseiprefektuuri muutmata ja G.M-ini kaebus rahuldamata. otsus rahatrahvi suuruse osas jätta Vastuseks kaebusele märgib maakohus, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et politseiametnikud ei näidanud talle andmeid kiiruse ületamise kohta, ei ole õige. Kiirusmõõteseadme kasutamise 04.07.2010 protokollist nähtub, et kaebuse esitaja on omakäeliselt ja oma allkirjaga kinnitanud, et seadme näiduga on teda tutvustatud. Mingeid avaldusi ei ole kaebuse esitaja seepeale lisanud. Ülaltoodu alusel tuleb politseiprefektuuri otsus jätta muutmata ja G.MZamani kaebus rahuldamata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §20 võib menetlusalusel isikul olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi Haridusseaduse §28 lg.2-2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja taotlenud menetluskulude hüvitamist ja lisanud kaebusele FIE Igor Kukolevi order-kviitungi nr.05/10 ärakirja. Väärteomenetluse §20 sätestatud dokumendid Igor Kukolevi kohta asja materjalides puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §23 hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral sama seadustiku §29 lg.1 p.1 – 3 ja p.5 – 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesoleval juhul ei kuulu väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 – 3 ja p.5 - 6 alusel lõpetamisele. 5 Ülaltoodud põhjendustel jätab maakohus kaebuse esitaja hüvitamiseks rahuldamata. taotluse menetluskulude Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus 16.
- 2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 6