§-st 440. Ka Riigikohus oma otsuses nr. 3-1-1-79-09 on väljendanud seisukohta, et juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna.
lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abieluvõi põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolev kaasus, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv.
Karistuse mõistmine B.A-le karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude arvu, kas on karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga samuti tema isikut. Kuna süüdistatav on eelnevalt kaheksa korda karistatud, peale vabanemist viimase karistuse kandmiselt pani toime kuus varavastast kuritegu, millest nähtub, et varasemad karistused pole teda mõjutanud loobuma kuritegelikust käitumisest, ei pea kohus võimalikuks mõista kergemaliigilist karistust – rahalist karistust, vaid ainuõige karistusliik süüdistatavale on vangistus. Vangistuse pikkuse määramisel arvestab kohus, et B.A-le tuleb karistus mõista kuue kuriteo eest, et esimese neist pani ta 7 toime peale vabanemist juba kahe kuu pärast ja et kõik kuriteod on toime pandud lühikeste ajavahemike järel. Kohtu arvates on B.A isikuks, kes vabaduses ei suuda elada õiguskuulekat elu ning järjepidevalt paneb toime varavastaseid kuritegusid. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud mõista talle miinimumilähedast või lühiajalist vangistust. Samas tuleb arvestada siiski kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja nelja kuriteo jäämist katsestaadiumi, mis võimaldavad mõista vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodut kokku võttes mõistab kohus B.A-le 1-aasta ja 3-kuulise vangistuse, mida lühimenetluse puhul tuleb veelgi vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohus rahuldab kaitsja taotluse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. B.A viibib vahi all ja jääb reaalselt vangistust edasi kandma. Ta ei töötanud vabaduses, tegeles varastamisega ja ei ole usutav, et peale järjekordse karistuse kandmiselt vabanemist ta niipea või üldse tööle asub või tööd leiab, mistõttu on ebareaalne, et ta suudab menetluskulud täies ulatuses tasuda. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.