järgi kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav F.S kiirmenetluses elukoht: XXXX XXX-XX, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.S
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.S ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta F.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
järgi selles, et tema 12.10.2009.a kella 18.16 paiku Tartumaal Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 8. km-l juhtis mootorsõidukit Peugeot 605 reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Kokkulepe
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.S-ile karistuseks 3 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.S ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.
2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.S tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1260 ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.