Obsah (7)

§ 238§ 256§ 189§ 180§ 423§ 424§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2009. a Kriminaalasja number 1-09-12851 Kohtukoosseis Paavo Randma, Malle Preimer, Jüri Paap Vaidlustatud kohtuotsus

§ 238lg 2 alusel vähendati pikkuseni kaks kuud.

5 B.A-lt mõisteti

§ 256

lg 2 alusel välja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise eest 3262 krooni riigi tuludesse. Samuti mõisteti menetluskuluna süüdistatavalt välja kaitsjatasu summas 1500 krooni. 2. Maakohtu otsuse peale esitas B.A apellatsiooni, milles palub tühistada otsus temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Süüdistatav seletab, et tal puudub püsiv töökoht, mistõttu ei saa ta tasuda ka välja mõistetud menetluskulusid. 1 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Käesoleval juhul ei vaidlusta B.A apellatsioonina pealkirjastatud taotluses enda süüdimõistmist ega ka mingeid muid faktilisi asjaolusid, paludes muuta kohtuotsust ainult menetluskulude osas. Seetõttu käsitleb kriminaalkolleegium esitatud kaebust määruskaebusena, mis võimaldab lahendada küsimus kirjalikus menetluses ilma menetlusosalisi välja kutsumata. Kriminaalkolleegiumi hinnangul vastab see ka taotluse esitaja huvidele, kuivõrd apellatsioonimenetluse läbiviimisega kaasneksid ühtlasi uuesti menetluskulud kaitsjatasu näol (minimaalselt suuruses 1000 krooni), mis ilmselgelt ei vasta taotluse esitaja huvidele ning taotletavatele eesmärkidele.
2. B.A taotleb väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist argumendil, et ta on töötu ning tal puudub seetõttu võimalus menetluskulude tasumiseks.. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa see argument olla käesoleval juhul menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks.

§ 180

lg 3 sätestab tõepoolest, et kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et juba see sõnastus näitab, et menetluskulude kandmisest ei saa süüdistatavat vabastada täielikult, vaid üksnes osaliselt. Käesoleval juhul on seejuures sisuliselt nii ka toimitud, kuivõrd vastavalt kohtuotsusele on 5 menetlusliigi eripära silmas pidades B.A menetluskulusid

§ 256lg 2 alusel juba vähendatud.

Täiendavalt on kriminaalkolleegium veel seisukohal, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga otsustavalt eitada. Nimelt on B.A varasemalt kriminaalkorras juba karistatud; samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, mis on kvalifitseerunud väärtegudena KarS § 218 järgi, aga ka NPAS § 151 järgi. (vt tlk 17 jj). Seetõttu on menetluskulude riigi kanda jätmine sellel argumendil täiesti asjakohatu. Samuti tuleb tähele panna, et nimetatud argumendi aktsepteerimine tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise isikute suhtes, kellel on erinevalt B.A-st töökoht. B.A on sisuliselt otsustanud varavastaste süütegude süstemaatilise toimepanemise kasuks ning selle taustal on asjakohatu argumenteerida, et tal puudub majanduslik võimalus menetluskulude tasumiseks. Ka sel põhjusel leiab kriminaalkolleegium, et see B.A taotluses nimetatud argument ilmselgelt ei päde. 5. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumine ei pea toimuma koheselt, s.o vahetult peale vangistusest vabanemist. Nimelt sätestab

§ 423

, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega saab nimetatud taotluse esitamisel ja motiveerimisel B.A täitmiskohtuniku 2 vahendusel kindlaks määrata endale jõukohase ning riiklikult aktsepteeritud graafiku temalt välja mõistetud menetluskulude tasumiseks. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium B.A taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Paavo Randma Malle Preimer Jüri Paap 3