) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada K.D KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o. 3350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld K.D suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada MADIS SAAGE KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. 4000 (neli tuhat) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Madis Saage suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.D-lt ja Madis Saagelt kummaltki menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista K.D-lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Madis Saagelt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 22.05.2009 sai A T xxxx K K käest enda kasutusse veoauto xxxx reg märk xxxx. Sõiduauto kuulub AS-le Swedbank Liising, selle vastutav kasutaja on xxxx. Masina parkis A T LääneVirumaale jõudes xxxx valda xxxx külla spordihoone kõrvale. 24.05.2009 külastas alkoholi tarvitanud A T koos oma tuttavatega Madis Saaget ning jäi viimase juurde magama. K.D oli vaja käia xxxx külas, et tuua sealt ära jalgratas, mida oli vaja järgmisel päeval tööleminekuks ning koos Madis Saagega asuti A T äratama, et temalt autovõtmeid küsida. Võtmed olid magava A T voodi ees põrandal maas ning kuna teda äratada ei õnnestunud, otsustati luba küsimata kiiresti ära käia. K.D oli alkoholi tarvitanud, siis veoauto roolis istus ilma juhtimisõiguseta Madis Saage. Tagasiteel, olles juba peaaegu xxxx külla jõudnud, jooksis auto ette koer ja üritades koerale otsasõitu vältida, kaotas juht sõiduki üle kontrolli ning sõitis vastu posti. Kui appikutsutud abilistega üritati masinat teele pukseerida, jõudis kohale politseipatrull ning Madis Saage ja K.D panid jooksu. Hiljem kohatud A T kumbki omavolilisest auto võtmisest ja avariist ei rääkinud. Kella 05.00 paiku helistas A T tuttav, kes teatas juhtunust. Swebank Liising AS-l puuduvad andmed liiklusõnnetuse tagajärjel teostatud remondi ja selle 2 maksumuse osas, juhtunust omanikku ei teavitatudki. Sõiduki kasutaja J E sai avariist teada novembrikuu lõpus, kui pangast tuli sellekohane päring ja ka tema ei tea remondi teostaja ja maksumuse kohta midagi öelda. Madis Saage 14.12.2009 ütluste kohaselt korraldas tema remondi, mis läks maksma üle 40 000 krooni, lisaks maksis K K 30 000 krooni „valuraha“. Sellest, et K K ei olegi nimetatud sõiduki omanik, ei olnud ta teadlik. II Süüdistuse sisu K.D ja Madis Saaget süüdistatakse selles, et nemad kasutasid omavoliliselt 25.05.2009 kella 04.00 paiku xxxx vallas xxx ja xxx külas Swebank Liising AS-le kuuluvat veoautot xxxx reg märk xxxx. Seega K.D ja Madis Saage, kasutades omavoliliselt võõrast vallasasja grupis, panid toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb K.D süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 215 lg 2 p 2 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 67 krooni, moodustab 3350 krooni. Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb Madis Saage süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 215 lg 2 p 2 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses, s.o. 4000 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus K.D ja Madis Saage käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatavad panid toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 215 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate K.D ja Madis Saage käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatavate K.D ja Madis Saage puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas 3 Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 30.jaanuaril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.