lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: M.A, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta M.A kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 09.02.2010 otsusele nr 2315,10,000313 M.A 19 karistamises LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg 19 Lodeikini 09.02.2010 otsus nr 2315,10,000313 M.A karistamises LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, muutmata.
lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 17.01.2010 kell 04.45 Läänemere teel Tallinnas juhtis mootorsõidukit Mazda 626 registreerimismärgiga xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,59 +/-0,05 mg. Otsusele esitas M.A kaebuse, milles märkis, et sõitis oma tulevase abikaasaga enda elukohta Vormsi 10 maja ette ja parkis auto. Autos avas šampusepudeli ja jõid kumbki pokaali nende liidu terviseks. Jõudsid veel juua šampust ühe pokaali kui auto juurde saabus politseipatrull. Väljus autost, võttis kotid ja sulges auto ning hakkasid kodu poole minema. Politseinik nõudis dokumentide esitamist ja alkomeetrisse puhumist. Keeldus puhumast ja ta viidi politseiosakonda. Ta ei ole autot juhtinud joobeseisundis. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik oma kaebuse juurde ning seletas, et autoga sõites oli kaine. Parkis auto, oli planeeritud, et võtavad šampuse. Šampust tarvitas autos, sest olid kogu õhtu olnud vanematega, need tarvitasid alkoholi. Autos oli tagaistmel kotis pudel ja kaks pokaali. Oli selleks pikalt valmistunud, olid toostid. Jõudsid juua kumbki kaks pokaali. Auto parkimisest politseipatrulli tulekuni möödus 3-4 minutit. Kui autost väljus, siis juba politseiauto seisis seal. Väljus autost, võttis tagant parempoolse ukse kaudu koti tühja pudeli ja pokaalidega, joogivee pudeli, samuti magnetoola esipaneeli ning suundus trepikoja poole. Ei jäta kunagi midagi autosse, et välistada sissetungimist. Pokaalid olid suured, koonuselised, pudel harilik šampuse pudel. Tunnistaja IF seletas, et sõitsid tema venna juurde, vanemad olid seal. Peatasid auto, M.A võttis tagant välja šampuse, jõid paar pokaali šampust ja siis tuli politsei. Šampuse joomiseks oli põhjus hea, M.A tegi talle ettepaneku. M.A võttis pudeli kahe pokaaliga, jõid kumbki kaks pokaali. Tema arust jõudsid kogu pudeli ära juua kui tuli politsei. Parkimisest politsei tulekuni möödus 7 kuni 10 minutit. M.A andis talle võtmed, ei tea mis edasi sai. Kui politsei nende poole pöördus, olid nad juba sissepääsu juures. Kas nad autost midagi võtsid, seda ei mäleta. Pudel jäi ilmselt autosse, ei mäleta. Šampus oli 0,7 liitrine. Šampuse joomise ajal olid ka toostid. Tunnistaja Kaja Rand seletas, et sõitis patrullautoga mööda Vormsi tänavat Linnamäe tee suunas. Ristmikul jäi seisma, vastu sõitis sõiduk ja otsustas ära oodata. Auto lähenes, viimasel hetkel lülitas sisse suunatule, pööras Vormsi tänavale. See toimus aeglaselt ja nägi, kes on roolis. Roolis oli M.A, vaatas talle silma. Tekkis kahtlus, et miskit on valesti, pööras ringi ja sõitis järgi. Auto oli pargitud ja M.A väljus juhi kohalt. Paarimees väljus ja näitas, et alkoholilõhn suust. Alguses M.A ütles, et ei olnud roolis. Sõitsid osakonda, puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Sel hetkel kui hakkas oma autot ringi pöörama, teist autot ei näinud. Kui järgi sõitis, siis nägi pööramas. Bussi jaoks oli ruumi vähe, kitsas oli, ringi pööramine võttis aega. Kui uuesti autot nägi, oli vahe 1,5 kuni 2 minutit. Olid kogu aeg Vormsi tänaval. Maja juurde jõudsid siis kui juht väljus autost. Juht midagi kohmitses auto juures, kuid ei mäleta mida. Et M.A oleks midagi politseisse kaasa võtnud, ei mäleta. Tähelepanu oli suunatud sellele, miks kiirustati auto juurest trepikoja poole. M.A-ga oli ka üks naisterahvas, kuid temaga kokku ei puutunud, see läks trepikotta. Kas naisterahval 2 oli midagi käes, seda ei mäleta. Tühja pudelit ega pokaale ei näinud. Arvab, et juht oli jõudnud auto uksed lukustada. Kohtulikus vaidluses leidis kaebuse esitaja, et pärast tunnistajate ülekuulamist on kõik ilmne, tegemist on arusaamatusega. Olid sellised ilusad plaanid, mis rikuti ära. Ei ole alkoholijoobes sõitnud ega sõida ka edaspidi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus, kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja K.Rand ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. M.A ei olnud aega ära juua pudelit šampust koos I.F . I.F ja kaebuse esitaja ütlused on vastuolulised selles osas, mis toimus siis kui sampus oli ära joodud ja hakati kotte võtma ning ära minema. Jääb arusaamatuks miks autos juua kui saaks tuppa minna. Tunnistaja I.F ja M.A ütlused on paljasõnalised ja ajendatud soovist karistusest pääseda. On vähe tõenäoline, et suudeti ära juua pudel šampust selle ajaga kui politsei sõitis ühest tänava otsast teise. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tunnistajate ütlused, kontrollinud väärteoasja materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni kahe kolmandiku ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse väärteo tõendamatuse tõttu ja selgitas, et ta tarvitas alkoholi pärast sõiduki juhtimise lõpetamist autos. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et ta ei ole protokolliga nõus, sest et ta peatati mitte roolis olles, vaid tema maja juures, oli küll purjus, kuid rooli ei istunud. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et tarvitas alkoholi autos pärast sõiduki juhtimise lõpetamist. Tunnistaja K.Rand sõnade kohaselt väitis aga M.A kinnipidamisel, et ta ei ole sõidukit juhtinudki. Seega on kaebuse esitanud isik esitanud menetluse jooksul kolm erinevat versiooni. Esimese versiooni mõte on selles, et kuna teda otseselt vahetult juhtimiselt kinni ei peetud, siis ei saa teda süüdistada sõiduki juhtimises sellises seisundis, kus juhtimine on keelatud. Teise versiooni puhul on esitatud versioon seetõttu, et alkoholi tarvitamine oli tõendusliku alkomeetriga tõendatud ning seda ei saa olematuks teha. Tunnistajale K.Rand esitatud versioon selle kohta, et ta ei ole sõidukit juhtinudki tulenes esimese versiooni esitamisest, kuid oli juba selge, et alkoholisisaldus organismis tuvastatakse. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitanud isikul tuvastati 20 minuti möödudes peale kinnipidamist indikaatorvahendiga alkoholisisaldus väljahingatava õhu liitri kohta 0,60 mg, tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,62 ja 0,59 mg. Seega olid näidud põhimõtteliselt samasugused. Teadaolevalt töötab organism alkoholi läbi 0,11 kuni 0,15 ‰ tunnis, so 0,055 kuni 0,075 mg. Kui mõõtmise ajal näit vähenes 0,03 mg võrra, siis ei saanud menetlusaluse isiku kinnipidamisest kuni mõõtmiseni alkoholi kogus väheneda juhul, kui alkoholi oli vahetult enne kinnipidamist tarvitatud, vaid vähemalt 350 grammi šampuse sissejoomisel ja sellejärgsel alkoholi imendumisel pidanuks alkoholi sisaldus organismis hoopis suurenema. Seetõttu ei ole võimalik, et menetlusalune isik tarvitas kogu selle päeva jooksul alkoholi alles autos vahetult enne politseiosakonda toimetamist. Peale selle avaldas kaebuse esitanud isik kohtuistungil versiooni, et pärast auto parkimist möödus 4 minutit kui sinna saabus politseipatrull. Tema selgituste kohaselt jõudis ta selle nelja minuti jooksul võtta tagaistmelt šampusepudeli, võtta kaks pokaali, öelda toosti, avada pudeli, valada pokaalid täis, need tühjaks juua, öelda toosti, uuesti valada klaasid täis ja tühjaks juua. Seega pidid M.A ja I.F selle nelja minuti jooksul peale muude asjatoimetuste, I.F sõnade kohaselt ka vahepealse suudlemise, kumbki ära jooma 350 grammi 3 vahuveini. Kui M.A sõnade kohaselt oli vaja võtta pudel, pokaalid, need kaks korda täita, tooste öelda, asjad kokku panna ja autost väljuda ning asjad võtta, siis jäänuks 350 grammi gaseeritud joogi ärajoomiseks kõige rohkem 2 minutit. Kohus leiab, et see ei ole eluliselt usutav ega füüsiliselt teostatav. I.F pikendas seda aega oma ütlustes 7 kuni 10 minutini, kuid lisas sinna juurde lisategevuse. Kohus asub seisukohale, et ka sel juhul jäi kummalgi 350 grammi ärajoomiseks maksimaalselt 4 minutit, mis samuti ei ole eluliselt usutav. Tunnistaja K.Rand aga selgitas, et ta sõitis M.A autole järele ja M.A poolt maja poole pööramisest kuni politsei kohalejõudmiseni kulus 1,5 kuni 2 minutit. Kuivõrd sõidukid liikusid ühel ja samal tänaval üksteise järel, ei saanudki kohtu arvates see aeg pikem olla. Seetõttu on tunnistaja K.Rand ütlused ajavahemiku osas usutavamad ja sündmuste kulgu arvestades loogilised. Kohut teeb ettevaatlikuks ka asjaolu, et M.A sõnade järgi võttis ta autost pudeli, pokaalid, magnetoola esipaneeli, joogipudeli ja andis korterivõtmed I.F kätte, kes sisenes trepikotta. I.F sisenemist trepikotta kinnitas ka I.F ise ja K.Rand. Seejuures arvas I.F , et tühi pudel pokaalidega jäi autosse. Samas ei teadnud K.Rand seda, kas M.A oli midagi käes autost väljudes või politseiosakonnas. Kuivõrd M.A puudus võimalus tühja alkoholitaarat ja pokaale üle anda I.F le ja I.F arvas, et pudel ja pokaalid jäid autosse, siis asub kohus seisukohale, et šampuse autos joomise versioon on välja mõeldud ega vasta tegelikkusele. Kui M.A oli kinni peetud kõigi temal olevate asjadega ning toimetatud otse politseiosakonda, oleks alkoholipudeli ja pokaalide kaasavõtmine tähelepanu äratanud. K.Rand ei tea aga sellest midagi. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning arvestades alkoholipiirmäära ületamise astet on see käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 7419 lg 2 järgi. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 1 aastani ning sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesoleval juhul tuvastati menetlusalusel isikul lubatud alkoholipiirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud keskmist määra ületavana. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd isikul on tuvastatud rikkumine lõikes 2 sätestatud rikkumise keskmist määra ületavana, siis peab ka karistus olema määratud sanktsiooni keskmist määra ületav, kuivõrd sellisel juhul on karistus vastav süü suurusele. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning seetõttu peab karistus ka vastama isiku süü suurusele. Mida suurem on isiku süü, seda suurem peaks seetõttu olema ka karistus. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isikule määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana on vastavauses isiku süüle ning alus määratud karistuse leevendamiseks puudub. Kuigi kaebuses on vaidlustatud otsust tõendamise osas, leiab kohus, et kohus peab seisukoha võtma ka lisakaristuse kohaldamise osas. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on karistusregistri andmetel menetlusalust isikut karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest 28.08.2009 otsusega ja karistuseks määrati rahatrahv 600 krooni. Kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud tegu on toime pandud vähem kui nelja kuu möödudes ning uus väärtegu on juba ohtlikum. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik pani kehtiva karistuse ajal toime uue ja kõige ohtlikuma väärteo liikluses, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks põhjendamatu. Seetõttu leiab kohus, et lisakaristust on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud õigesti. Lisakaristuse määra osas asub kohus seisukohale, et lisakaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ja see määr vastab süü suurusele ja menetlusaluse isiku isikule, mistõttu puudub alus selle lisakaristuse määra vähendamiseks. 4 Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.