Kriminaalasi nr.1-09-6242 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 30.aprillil 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-6242 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 30.aprillil 2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks E.U, isikukood xxx Süüdimõistetu Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta E.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista E.U-lt kriminaalmenetluse kulud: 300 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. E.U tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas nr.
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „E.U 1-09-6242 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 08.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsusega KarS § 215 lg2 p2 § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistatud KarS § 64 ja § 68 kohaldamisega 7 kuu ja 26 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 12.10.2009 ja lõpp 07.06.
- Kinnipidamisasutuses E.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Enne vangistust õppis Ahtme koolis. Eriala puudub. Vanglas viibides jätkab õpinguid 9-s klassis ning võtab osa sotisaalprogrammist „Eluviisitreening“. Vabanemise korral garanteeritud töökoht ja iseseisev sissetulek puudub. Vabanemisel soovib asuda elama vanaema juurde aadressil xxx Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust E.U tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et E.U puhul on olemas reaalne risk uue kuriteo toimepanemiseks antud isiku suhtes on mõttekas jätkata reaalse karistuse kandmist. E.U suhtes on alaealiste komisjon kohaldanud kõiki võimalikke alaealistele ettenähtud mõjutusvahendeid, mis oma eesmärke saavutanud ei ole. E.U poolt toime pandud kuritegude dünaamikast nähtub, et see on muutunud süstemaatiliseks. E.U oli määratud kriminaalhooldusele ja talle anti võimalus ennast muuta ja elada seaduskuulekalt. Hoolimata sellest jätkas ta kuritegelikku eluviisi ja ei ole näidanud tahet parandada oma käitumist. Lähtudes uue kuriteo toimepanemise riskist leian, et E.U suhtes ei ole seaduskuulekas käitumine olemuslikult veel kinnistunud. Viibides vabaduses võib E.U jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja leiab, et E.U vajab pidevat kontrolli, olles Viru Vanglas võib ta omandada hariduse, parandada oma käitumist ja suhtumist ühiskonda. Seetõttu arvan, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole tema suhtes otstarbekas. E.U taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava seisukohta. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. E.U on varem kriminaalkorras kaks korda karistatud. Vabaduses olles tarvitas alkoholi ja narkootilisi aineid ja teda on korduvalt(12 korda) karistatud väärtegude toimepanemise eest. Vangistuses olles E.Igituv õpib
- klassis ja õppeaasta lõpuni on jäänud umbes üks kuu. Vangistuse jooksul on E.U käitunud seaduskuulekalt. Vabanemise korral puudub tal eriala ja töökoht. Arvestades E.U eluviisi enne vangistust ja kuritegeliku käitumise dünaamikat võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ja narkootikume (on karistatud Narkootiliste ja Psühhotroopsete ainete seaduse ja Alkoholiseaduse alusel väärteokorras) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. 2 Seega võib järeldada, et E.U puhul on olemas tõenäoline käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades E.U alaealisust ja tema poolt toimepandud kuritegude arvu ning iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E.U vabastamata temale Viru Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus №oremreferent Liivi Õun 15.05.2010 Liivi Õun 3