MS § 426, 432 Vabastada R.R, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu 14.10.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada R.R täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel määrata R.R-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata R.R katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Raine Türksoni järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 08.05.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht R.R tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.10.2009.a otsusega
järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 29 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 10 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.09.2009.a ja lõpeb 24.09.2010.a. Õigus taotleda
R.R on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 11.10.2006. a Tartu Maakohtu otsusega
järgi 6 kuud vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 2) 30.12.2008. a Tartu Maakohtu otsusega
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.R vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral: 29.01.2010 noomitusega. Kinnipeetav asub vabanedes elama endisesse elukohta ema juures aadressil xxx. Enne vangistust töötas R.R katusepaigaldajana AS-s xxx, kuhu kavatseb vabanedes uuesti tööle asuda. Vangistuse ajal tööhõives ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Tartu Vangla andmetel kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ei ole. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, karistatud nii alkoholijoobes sõiduki juhtimise kui varguse eest, alkoholiprobleemi ei tunnista. Enda sõnul tarvitas 2005-2006 amfetamiini, sõltlaseks end ei pea. Tunnistab end kuritegudes süüdi, kuid ei teadvusta täielikult oma käitumise võimalikke tagajärgi. Ei oska välja tuua kuritegude põhjusi ega neid ära hoida. Tartu Vangla toetab R.R-i ennetähtaegset vabastamist juhul, kui tema suhtes kohaldatakse katseajal lisakohustusi ning intensiivset kontrolli. Kriminaalhooldusametnik toetab R.R-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ema juures, kus elamistingimused on head. Olemas töökoht AS-s Arssin, kus kinnipeetav töötas ka enne vangistust. Tööandja sõnul on tal R.R-ile vabanemisel tööd pakkuda Soomes. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel R.R-i suhtes rahalisi nõudeid ei ole. Eelmisel kriminaalhooldusel olles tarvitas alkoholi ja pani katseajal toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on mõjutatavus, negatiivset mõju avaldav suhtlusringkond ning varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et R.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või pöörduda tööotsinguteks töötukassasse hiljemalt 2 nädala jooksul vanglast vabanemise päevast; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. R.R seletas kohtuistungil, et tal on elukoht oma ema juures, kus elas ka varem ja töö sama tööandja juures, kus enne karistuse kandmisele asumist. Tal on võimalik käia kriminaalhooldusel registreerimisel ka tööpäevadel vaatamata töökoha kaugusele. Soomes töötas ka enne karistust. Kriminaalkorras karistatud sõbrad on Tallinnas. Ta ise elab Tartus ja kuigi Soome tööle käimine toimub läbi Tallinna, ei ole tal aega nendega kohtuda ja suhelda. Varasema karistuse üle ei mõelnud tõsiselt ja seetõttu on uus kuritegu ja karistus. Seekord on teinud järeldused ja tahab paraneda. Kriminaalhoolduseta on vabaduses toimetulek keerulisem. Prokurör leiab, et R.R ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangla spetsialistid on ennetähtaegse vabastamise tingimuseks seadnud intensiivse käitumiskontrolli. Töö Soomes aga seda ei võimalda.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et R.R on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. R.R kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle ½ karistusajast. Seega on olemas
S § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. R.R on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada ja varasem töökogemus. Tööandjaks on endine tööandja J. R. OÜ-st xxx, kes on kinnitanud kriminaalhooldajale R.R vabanemisel töö olemasolu. Kriminaalhooldusametnik peab R.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja seda arvamust toetavad vangla teised spetsialistid. Arvamus lahkneb selles, et erinevalt vangla teistest spetsialistidest ei pean kriminaalhooldusametnik vajalikuks intensiivset käitumiskontrolli sagedaste registreerimistähtaegadega. Kriminaalhooldaja toetav arvamus on kujunenud tegelikke asjaolusid arvestades ning ta peab võimalikuks ka Soomes töötamist. R.R on valmis alluma kriminaalhooldusele ning peab seda tema jaoks vajalikuks resotsialiseerumist toetava abinõuna. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Kriminaalhooldus aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel. Uute kuritegude toimepanemine sõltub R.R-ist endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Ene Muts tätimiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.