← Eesti

1-10-5990/6

Obsah (4)§ 424§ 75§ 50§ 74

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-5990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-5990 (1025010

§ 424järgi avalikul kohtuistungil 06.

mail 2010.a. kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON E.R, ik. XXX, varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, viimati: 26. mai 2008.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega

§ 424

järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, lisakaristusena äravõetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuud; väärteomenetluse korras korduvalt karistatud, tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Vandeadvokaat Sulev Raudsepp 2 Süüdi tunnistada E.R kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta.

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta E.R-ile mõistetud vangistus tingimisi kahe

(2)aastase katseajaga kohaldamata, allutades E.R katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada E.R katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et E.R-ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. E.R anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 07. maist 2010.a.

§ 50lg1 alusel võtta E.R’ lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks

(8)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel E.R suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Välja mõista E.R’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-5990, isik kelle eest tasutakse – E.R, nõude liik – sundraha. Kui sundraha ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu 3 kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik E.R süüdistatakse selles, et tema 14.04.2010 kell 18.45 paiku Saare mk Kaarma vallas Laheküla külas Vana Raudtee 2-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit VW Polo registreerimisnumbriga XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,43 mg/l, laiendmääramatus +- 0,14 mg/l, lõplik tulemus 1,29 mg/l Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani E.R toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku E.R süüdistuses

§ 424

järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. E.R on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav E.R ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid E.R-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus E.R’ le nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks

(1)aasta.

§ 74alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks

(2)aastat ühes

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 50lg1 alusel võtta E.R’ lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks

(8)kuuks. E.R selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. E.R on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav E.R , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et E.R tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses

§-s 56 sätestatuga. KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub E.R’ ult väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. 4 Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.