Kriminaalasi nr 1-10-2623 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.september 2010.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-2623 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär M
§ 76lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada J.S temale 02.03.2010.a.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristuse 9 kuud 24 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 06.08.2010a esitanud Tartu Maakohtule J.S kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. J.S on süüdi mõistetud 02.03.2010a Harju Maakohtu otsusega nr 1-10-2623
§ 199lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud liitkaristus 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaja algus 28.02.2010a, karistusaja lõpp 22.12.2010a. 1
(3)Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse alates 23.10.2009a, tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 23.06.2010.a Tartu Vangla iseloomustuses on märgitud, et J.S on 8 klassi haridust Kaagvere EIK-ist, omab maalri ja kuduja kutseoskusi, riigikeelt ei valda, on enda sõnul töövõimetuspensionär. Elustiili vabaduses iseloomustas sõltuvusainete tarvitamine ja sellest tingitud karistatused. Praegu sõltuvust ei tunnista ega näe vajadust raviks. Vangla hinnangul on J.S vabastamisel ohustatud terve ühiskond, samas vangla toetab tema ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu tema ennetähtaegse .vabastamisega. Isik on varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja tema kuriteo riskifaktorid on liiga kõrged. Kriminaalhooldaja andmetel on J.S karistatud kriminaalkorras 12 korral ja ta kannab üheksandat vangistust. Toetavad suhted on emaga. Vabanedes kindel elu- ja töökoht puuduvad. Kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et on kuriteod toime pannud ja karistatud narkosõltuvuse tõttu. On aru saanud, et vajab seetõttu meditsiinilist abi ja teinud avalduse rehabilitatsioonikeskusele. J.S sõnul on tal vähk ja on operatsiooni järjekorras. Kuna tal on vähe elada jäänud, tahab ennetähtaegselt vabaneda, et heastada ülejäänud elu jooksul kõik kahju, mida ta on oma emale ja teistele teinud. Prokurör ei toeta tema vabastamist ennetähtaegselt, kuna uute kuritegude toimepanemise risk on liiga suur ja puudub veendumus, et ta suudaks katseaja läbida. J.S on varem allutatud käitumiskontrollile, mida tal ei ole õnnestunud läbida. Vanglas on korduvad distsiplinaarrikkumised. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et J.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
§ 76
lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. § 76 lg.1 p.2 järgi võib süüdimõistetu vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et teadaolevad asjaolud ei toeta J.S ennetähtaegset vabastamist: ta on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ja väärteokorras rohkem kui kolmekümnel korral, seejuures otseselt narkootiliste ainete tarvitamisega seoses rohkem kui kümnel korral ja ülejäänud korrad valdavalt varguste tõttu. Sellistele rikkumistele ei ole vastukaaluks panna tema enda pingutusi sõltuvusest vabanemiseks või selle vähendamiseks. Ka raseduse ajal alustatud narkoravi jättis ta pooleli. Vahistamise päeval tarvitas narkootikume, vanglatoimikust nähtuvalt ka vangistuse ajal 21.07.2010 on tema narkotest osutunud positiivseks. Kohtuistungil ei jäänud muljet J.S otsustavusest narkootikumide tarvitamisest vabaneda või seda vähendada. Vangla iseloomustus osutab sellele, et J.S eitab sõltuvust ja ravi vajalikuks ei pea. Kohus ei pea võimalikuks vabastada isikut ennetähtaegselt selleks, et soodustada tema narkootikumide tarvitamise 2
(3)jätkamist. Vabaduses puudub J.S äraelamiseks vajalik sissetulek- tal on küll pension, kuid see oli tal ka enne vangistusse minekut, kuid sellest hoolimata on vargused jätkunud. J.S on vangistuse ajal distsiplinaarkaristus aprillis ja juulis toimepandud rikkumise eest. Arvestades, et vangistus on alanud veebruaris 2010, ei ole ka vangla tingimustes toimuval järelevalvel olnud küllaldast mõju, et isikut allutada normidele. Seetõttu puudub alus arvata, et väljaspool vanglat on võimalik tagada käitumiskontrolli nõuete täitmine. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu J.S temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 3
(3)