Obsah (6)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. septembril 2010. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-8887 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teev

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav S.Z Kaitsja Elukoht ja aadress: XXXXX X XXX Isikukood: XXX Karistatus: kriminaalkorras 2-l korral ja väärteokorras 5-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld riigi poolt määratud korras advokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.Z

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele.

Koheselt kuulub ärakandmisele 4 (neli ) kuud vangistust. 1 (ühe) aasta pikkust vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele kui S.Z ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

S.Z on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.Z katseajaks Tartu Vangla Tartu maakonna kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele peale kohtuotsuse jõustumist. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud osaliselt ärakantava vangistuse kandmise aja algust arvestada karistuse kandmisele asumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.

§ 55

lg 1 alusel laieneb koos vangistusega mõistetud lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja S.Z-ilt menetluskuluna sundraha 3 000.- (kolm tuhat) krooni. Muus osas jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et S.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: S.Z süüdistatakse selles, et tema juhtis 26.aprillil 2010.a kella 16:41 paiku Tartu maakonnas Haaslava vallas Vana-Kaster-Roiu-Kõivküla tee
2. kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.Z toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Karistuse liik ja määr:

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 2 süüdistatavale S.Z-ile karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb S.Z kohe ära kanda karistus 4 (neli) kuu vangistust ja 1 (ühe) aasta vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui S.Z 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50alusel võtta ära S.Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Kriminaalmenetluse kulud on : Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Mare Laur’ile makstud tasu summas 600 krooni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et S.Z, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et S.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.Z süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on sundraha suuruseks II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni. Kaitsjatasuna kuuluks väljamõistmisele 900.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. S.Z on invaliid ja elatub invaliidsuspensionist. Kohus on seisukohal, et arvestades S.Z varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 3