Obsah (7)

§ 427§ 432§ 175§ 43§ 45§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu Kaitsja 23. oktoober 2009 Tartu

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks pöörata Tartu Maakohtu
2. juuli 2008 otsusega J.I-le mõistetud vangistusest kandmata vangistus 1 (üks) aastat 9 (üheksa) kuud 28 päeva täitmisele; tõkend vahistamine jätta J.I kohtumääruse täitmise tagamiseks muutmata. Täiendavad otsustused
3. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 vangistuse kandmise alguseks lugeda J.I kinnipidamine aeg
4. oktoober 2009; 2.2 välja mõista alaealiselt J.I-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi kasuks menetluskulu 300 (kolmsada) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile; 2.4 määruse koopia saata karistusregistrile, J.I-le ja Tartu Vangla Viljandi kriminaaltalitusele. Selgitused kohtumäärusele
5. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui alaealine süüdimõistetu või vahendite puudumisel tema seaduslik esindaja on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-08-4817“); 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
6. Asjaolud J.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
7. juuli 2008 otsusega KarS § 200 lg 1 ja § 263 p 1 järgi ja karistatud 2 aastase vangistusega ja KarS § 74 lg 1 lg 2 alusel määratud, et mõistetud vangistusest 2 kuud kannab J.I koheselt ja mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud ja 28 jääb tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga koos allutamisega käitumiskontrollil; määratud kohustustena: ) täita koolikohustust; 2) osaleda sotsiaalabi programmides ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega kandmata vangistus 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud J.I kohta. Ettekandest nähtuvalt ei täida J.I koolikohustust, ta ei ole üheski kooli nimekirjas, ei ela talle määratud elukohas, ei suuda iseseisvalt täita korralist registreerimisnõuet. Ametnikule teadaolevalt on J.I kahtlustatav uues süüteos ja
8. augustil on väärteo korras karistatud KarS § 218 lg 1 alusel. Tartu Maakohtu
9. oktoobri 2009 määrusega on J.I kriminaalhooldaja taotlusel kuulutatud tagaotsitavaks ja kinnipidamisel määratud vahistamine. J.I on vahistatud
10. oktoobril
11. Süüdimõistetu kohtus ei osanud kohtus kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmist põhjendada. Uue õigusrikkumise kohta avaldas süüdimõistetu, et ta on loopinud autosid poriga. Prokurör kohtus vahistatu ärakuulamisel leidis, et tulenevalt käitumiskontrolli nõuete rikkumisest ja kahtlustustest uutes õigusrikkumises on põhjendatud J.I kandmata vangistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetu kaitsja ei pidanud otstarbekakas kandmata kraitust täitmisele, argumenteerides seda seisukohta süüdimõistetu alaealisusega.
12. Kohtu põhjendused 2.
13. Seaduslikud alused menetlemisel Karistusseadustiku (KarS) KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise Kar

S § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 2). Kr

HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

§ 427lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise Kar

S § 74 lg-te 5 või 6, § 76 lg-s 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2.

1. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena süüdimõistetu kandmata vangistuse täitmisele pööramine. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande KarS-s sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 2.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole J.I täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi ning kohus ei näe võimalusi J.I-le täiendavate kohustuste määramiseks KarS § 74 lg 1 alusel tuleb pöörata J.I-le mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva täitmisele. Kohus arvestab ka asjaolule, et J.I kahtlustakse katseajal uue süüteo toimpanemises. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.
3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri

1. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 300 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 2.
2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik