sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud.
lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Süüdistatavate tegu ja selle teo õigusvastasus Kohtuistungil leidis tõendamist, et süüdistatav on toime pannud KarS § 121 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav lõi M I rusikatega näkku, mille tagajärjel tekitati tervisekahjustus.
lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanule tekitatud kahju on tõendatud järgmiste tõenditega: - prillid summas 1725.- krooni. Arvega nr 018997 11.12.2008 loeb kohus tuvastatuks, et prillide maksumus oli 1725.- krooni. Ei oma tähtsust, et lõhutud prillide väärtus oli 500.- kr. Kannatanu pidi uued prillid muretsema ning nende maksumus oli 1725.- kr. - tööriistakohver summas 1000.- kr. Kohvri hinnaks on kannatanu eeluurimisel öelnud 1000.kr. Kohtuistungil leidis ta, et see maksab üle 3000.- kr. Kohus leiab, et kohvri maksumus 3000.- kr ei leidnud tõendamist, kuna kõik tööriistad jäid terveks. Seda tõendavad fototabelid toimikus, nendest nähtub, et tööriistad on terved, kuid kohver ise on katki. Kohus peab plastmassist tööriistakohvri mõistlikuks hüvitiseks 1000.- kr. Põhjuslik seos süüdistatavate teo ja kahju vahel
lg 4 mõtte kohaselt on süüdistatava kuriteo ja kannatanul tekkinud kahju vahel ilmne põhjuslik seos. Kahjulik tagajärg kannatanule ei oleks saabunud kui süüdistatav poleks löönud kannatanut ja löömise käigus katki teinud prille ja katki astunud maas olnud tööriistakohvrit. N.F ütles, et tema ei astunud kohvrit katki. Kohus leiab, et tema õigusvastase tegevuse tagajärjel kohver katki astuti ja astujaks oli süüdistatav. Seega süüdistatava tegu on kahju otseseks põhjuseks. Süüdistatava vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Seega kuulub süüdistatavalt N.F-ilt väljamõistmisele 2725.- kr kannatanu kasuks. Süüdistatava N.F karistamise aluseks on tema süü. Süüdistatava N.F karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. N.F on varem karistamata. Ta omab töökoha, seega on tal püsiv sissetulek. Seega on põhjendatud N.F karistamine rahalise karistusega. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka kannatanu poolt öeldut solvangut süüdistatavale. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat N.F tuleb karistada rahalise karistusega sanktsioonis ettenähtud alla keskmist määra. Juhindudes Justiitsministri 26.08.2005 määrusest nr 37 leiab kohus, et vandeadvokaat E.Jundase taotlus õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 900.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 1500.- kr, kokku 2400.kr, millele lisandub käibemaks 18%, s.o 432.- kr, on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.