Obsah (6)

§ 120§ 122§ 64§ 74§ 75§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2009. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-11583 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi se

§-de 12 122 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav B.J Kaitsja 0 ja Isikukood XXX Elukoht: enne vahistamist XXXX XXXX,; käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas ja peale käesoleva otsusega mõistetud reaalse vangistuse kandmist asub elama uues elukohas Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 6 korda Tõkend: vahistamine 16.07.2009. a, kinni peetud 16.07.2009. a kell 08.50 riigi poolt määratud korras asenduskaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.J

§ 120järgi ja karistuseks mõista 4 (neli vangistust.

Süüdi tunnistada B.J

§ 122järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks aastat vangistust.

) kuud )

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista B.J-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1,2 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust. 1 (ühe) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkune vangistus jätta täitmisele tingimisi pööramata tingimusel, et Jaanus B.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, st asuma elama uues elukohas, mille süüdimõistetu peab sotsiaaltöötajate kaasabil endale vanglast vabanemisel leidma; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata B.J-ile kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

§ 68

lg 1 alusel lugeda osalise karistuse, s.o reaalse 5 (viie) kuu pikkuse vangistuse kandmise tähtaega alates

1. juulist
2. a, s.o alates B.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest. Tuginedes VÕS §-le 1055 ja KrMS § 3101 lg-le 1 alusel kohaldada B.J-ile lähenemiskeeldu S.K. suhtes 3 (kolmeks) aastaks, keelates B.J-i poolt S.K. lähenemise kõnetamiskauguseni ja temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. Tõkend – vahistamine- jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. KrMS § 175 lg 1 p-de 4,9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista B.J-ilt menetluskuluna:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 380.- (tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „B.J, 1-09-11583, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu B.J süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 09.09.2008 kuni 14.07.2009 põhjustas järjepidevalt suurt valu kehalise väärkohtlemisega oma ema S.K. ´ele alljärgnevalt: - 09.09.2008 oma elukohas Tartus, XXX asuvas korteris peksis oma ema S.K. ’t rusikatega 6-7 korda näkku ja vastu käsivarsi ning lõi mitmel korral jalaga kannatanule vastu vasakut kehapoolt, millega tekitas S.K. ’ele füüsilist valu ja tervisekahjustusi; - 2008 aasta oktoobri alguses oma elukohas Tartus, XXX asuvas korteris peksis oma ema S.K. ’t keha piirkonda hoides ise samal ajal kinni kannatanu paremast käest, millega tekitas S.K. ’ele füüsilist valu ja tervisekahjustusi; - 2008 aasta novembri keskel oma elukohas Tartus, XXX asuvas korteris lõi oma ema S.K. ’t rusikaga 3-4 korda vastu keha, seejärel surus oma kehaga kannatanu vastu seina ning lõi oma peaga kannatanule 3-4 korda vastu pead, millega tekitas S.K. ’ele füüsilist valu ja tervisekahjustusi; - 24.02.2009 kella 12.00 paiku oma elukohas Tartus, XXX asuvas korteris haaras käega kinni oma ema S.K. ’e parema käe õlavarrest, samal ajal peksis S.K. ’t rusikaga 4-5 korda vastu pead. Seejärel laskis B.J kannatanu õlavarrest lahti ning peksis mõlema rusikaga S.K. ’t vastu pead ning lõi jalaga kaks korda kannatanule vastu paremat puusa, tiris juustest. Sellise tegevusega tekitas B.J S.K. ’ele füüsilist valu ja tervisekahjustusi; - 14.07.2009 kella 17.20 paiku oma elukohas Tartus, XXX asuvas korteris peksis oma ema S.K. ’t rusikatega näkku ja erinevatesse keha piirkondadesse, millega tekitas S.K. ’ele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani B.J toime

§ 122järgi kvalifitseeritava kuriteo, so järjepidava kehalise väärkohtlemise.

Veel süüdistatakse B.J selles, et tema 14.07.2009 õhtul oma elukohas Tartus XXX asuvas korteris hoidis käes nuga ja ähvardas oma ema S.K. t tapmisega, öeldes, et „kellele Sa raisk helistasid, tapan Su ära!“. Seda kuuldes tunnetas S.K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani B.J toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Karistuse liik ja määr

§ 120

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav B.J-ile karistuseks 4 neli (neli) kuud vangistust.

§ 122

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav B.J-ile karistuseks 2 aastat (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista B.J-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.J´e suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust. Tingimuslikult jäetakse vangistus 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud kohaldamata, kui B.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 3 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§ 75

lg 2 järgi on süüdimõistetu kohustatud: 1) mitte tarvitama alkoholi;

§ 68

lg 1 alusel lugeda osalise karistuse, s.o reaalse 5 (viie) kuulise vangistuse kandmise tähtaega alates 16.07.2009.a.-st, s.o alates B.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest. KrMS § 3101 järgi kohaldada B.J-ile lähenemiskeeldu S.K. suhtes 3 (kolmeks) aastaks, keelates S.K. ´ele lähenemise kõnetamiskauguseni ja temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetlusepoolte seisukohad, leiab, et B.J-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.J süüdi tunnistada

§-de 120 ja 122 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 1 380.- krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 4