Obsah (6)

§ 199§ 424§ 65§ 266§ 64§ 68

1-09-8470 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 oktoober 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-8470 (08230122006) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav G.Z Kaitsja Ik: xxx, EV kodanik, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 23.12.2008, vahistatud samal päeval Varasem karistatus: Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 05.11.2008 otsusega

§ 424

järgi 2 kuud vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. G.Z süüdi tunnistada

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episood 12.10.2008) ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 65

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 05.11.2008 otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 2 (kaks) kuud. 4. G.Z süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo 1 toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 5. G.Z süüdi tunnistada

§ 266

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 6.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 7. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 8.

§ 65

lg 2 alusel suurendada G.Z-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.11.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 2 kuu võrra ning mõista G.Z-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 10 (kümme) kuud. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse ärakandmist arvestada alates G.Z kahtlustatavana kinnipidamisest ja vahistamisest, so alates 23.12.

2. G.Z suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. G.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.Z, 1-098470, kaitsjatasu“.
4. G.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.Z-ilt, 1-09-8470, sundraha“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. J P´i esitatud tsiviilhagi 4700 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista G.Z-ilt J P´i kasuks 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni.
7. V F´i esitatud tsiviilhagi 200 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista G.Z-ilt V F´i kasuks 200 (kakssada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.Z süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt võtnud J Pi rahakotist Hansapanga pangakaardi koos PIN-koodiga, 12.10.2008 kell 15:01 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, Punane 43 Swedbanga sularahaautomaadist välja 4700 krooni, millega põhjustas J Pile varalise kahju 4700 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 23.12.2008.a. kella 02:30 ajal Tallinnas, Kiive 4 maja juures tungis aknaklaasi lõhkumise teel KK kasutuses olevasse ja Greentech Baltic OÜ-le kuluvasse sõiduautosse Renault Master registreerimismärgiga xxx 2 kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kruvikeerajate komplekti hõbedavärvi kohvris, väärtusega 480 krooni ning Renault koti, milles oli tulekustuti ja autoapteek, väärtusega 1000 krooni, põhjustades varalist kahju KKle 480 krooni ja Greentech Baltic OÜ-le 1000 krooni. Seega G.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, ajavahemikul 17.12.2008 kella 17:00st kuni 18.12.2008 kella 08:15ni, Tallinnas Pae 21 maja juures tungis valdaja tahte vastaselt V Fi sõiduautosse Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx, kust võttis autoakulaadija väärtusega 200 krooni. Seega G.Z pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, s.o.

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 23.12.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks sõiduauto Renault xxx mis seisis Kiive 4 Tallinn maja ees. Auto lukkudel väliseid vigastusi ei nähtunud. Auto parempoolne aken oli katki. Klaasikillud olid auto ees väljas ja auto sees maas. Auto parempoolse ukse siseküljel oleva lukustusnupu ja lingi pealt võeti DNA-proovid. ( t/l 4- 9) 23.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks metallist tööriistakohver. (t/l 14) 28.04.2009 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt olid vaadeldavateks objektideks G.Z-i juurest kinnipidamisel leitud esemed: prillid, käekell, patareid, tulemasin, mobiiltelefonid (4 tk), 3 võtmekimpu (ühe küljes ukse magnet), 2 autovõtmete kimpu, signalisatsioonipult, peegel, klaasilõikaja, mutrivõti, käärid, nuga, kruvikeeraja, laadija, võtmehoidja, ketid, indikaator, toiteplokk, tööriistakohver, fotoaparaat, kott, müts, kindad, suitsupakid, suitsuandur, taskulamp, ampullid (10

1. tk)vedelikuga (üks tühi), vutlar valge pulbriga, kaks süstalt, pudel värvitu vedelikuga, ranits, suitsupakid (3
2. tk)ja hansapanga VISA electron deebetkaart Y P´i nimele. (t/l 15-23, 24-25) 23.12.2008 koostatud kannatanu KK ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.12.2008 kella 02:30 ajal käivitus tema autol Renault Master registreerimismärgiga xxx signalisatsioon. Nägi auto juures üht inimest. Jooksis palja jalu tänavale, haaras sellest mehest kinni ja hoidis kinni kuni politsei saabumiseni. Autol oli puruks löödud parempoolne väike külgmine aken. Istme alt oli varastatud kruvikeerik väikeses hõbedases kohvrikeses maksumusega 480 krooni, kott Renault tulekustutiga ja autoapteegiga. Auto kuulub OÜ-le Greentech Baltic. Kruvikeerik kuulub temale. Autol on Kasko kindlustus. (t/l 48-50) 24.04.2009 koostatud kannatanu KK ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et Renault koti väärtus on 1000 krooni. Aknaklaasi taastamise tasu oli 2500 krooni. Kannatanu on tagastanud sõiduki liisingu fimale ja varastatud esemete eest ta liisingu firmale maksma ei pidanud. Tsiviilhagi esitada ei soovi. (t/l 51-52) 22.12.2008 koostatud kahtlustatava G.Z tunnistab ta end süüdi osaliselt kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 22.12.2008 umbes kella 03:00 ajal oli ta kodus aadressil xxx, Tallinn, Harjumaal. Tema juurde tuli sõber Tom, kes ütles, et murdis sisse ühte autosse, kust varastas tööriistad. Need tööriistad 3 andis ta tema kätte ja palus tal need maha müüa. Peale seda nad läksid koos Tomiga välja. Tomi poolt antud tööriistad pani omale kotti. Koti võttis kaasa kui välja läks. Peale seda nad läksid Tomiga selle auto juurde, kuhu ta sisse murdis. Ta jäi auto juurde üksinda ja Tom läks Kaspi baari. Tom ei tahtnud seal olla kuna ta lõhkus sõiduki aknaklaasi ära ja keegi oli teda näinud. Sissemurtud auto seisis aadressil Kiive 4 maja ees. Võttis oma kotist taskulambi ja vaatas, mis autos oli. Ta ei näinud üldse katkist aknaklaasi. Ta vaatas autosse sisse juhipoolsest aknaklaasist. Samal ajal jooksis tema poole meesterahvas, ta sai aru, et see on autoomanik. Ta ei hakanud ära jooksma isegi. Mees hoidis teda kinni ja teavitas juhtunust politseisse. Mõne aja pärast tuli politsei ja ta toimetati Ida politseiosakonda. Rohkem juhtunu kohta midagi juurde lisada ei soovi. ( tl 83-84) 28.04.2008 koostatud kahtlustatava G.Z tunnistab ta end süüdi selles et, 23.12.2008 oli üksinda Kiive tn 4 maja ees ja lõi mutrivõtmega akna katki, et varastada autost esemeid. Kinnipidamisel võeti ära temalt ranits koos isiklike asjadega ja varasemast ajast varastatud esemetega. Ühel ööl sõitis ta jalgrattaga Pae tänaval, kui märkas, et ühe sõiduki alarm töötas ja siis ei töötanud jälle. Avas auto pagasiruumi, mis oli lukustamata ja võttis sealt auto akulaadija, mille müüs järgmisel päeval Lasnamäe turul maha 100 krooni eest. Samuti lisab G.Z, et murdis sisse Pae 13, Tallinn, maja juures seisnud sõidukisse Ford Transit. Sõiduki uksed olid avatud. Sõidukist ta võttis akudrelli. Drelli müüs Lasnamäe turul maha 50 krooni eest. Samuti on ta Pae 23A, Tallinn maja juures seisvasse sõidukisse Ford, mikrobuss, sisse murdnud ja sealt varastanud autovõtmed. Uksed olid avatud, ka aknaklaasid olid katki. Samuti on käinud vargil Majaka tänaval. Eelmisel aastal, murdis sisse Majaka tänaval maja ees seisvasse sõiduautosse Audi, lõhkus auto juhipoolse aknaklaasi ja varastas juhi istme alt akudrelli Metabo. Akudrelli varastati temalt ära. Samuti on ta sisse murdnud Lasnamäe 6/1, Tallinnas maja juures seisvasse sõidukisse mikrobussi Ford ja sealt varastas fotoaparaadi Olympus. Autosse murdis sisse avades ukseluku autovõtmega. Autovõtme Ford varastas ülamainitud kohast, Pae 23A maja juurest, ja selle sama võtmega avas mikrobussi autoukse. 23.12.2008.a oli tal kaasas võõras Hansapanga kaart, Y P nimele. Ta juhuslikult kõndis mööda Paekaare 64, Tallinnas majast mööda ja leidis maja juurest juhiloa, ID-kaart ja muud paberid, mis olid Y P nimele. Ta läks Y P juurde, kohtas teda juhuslikult trepikojas, küsis tema nime kontrolliks ja tagastas temale juhiloa ja ID-kaardi. Koos läksid vaatama kohta, kus asjad leidis ja mees leidis veel oma rahakoti. Selle eest, et ta mehele need asjad tagastas, andis mees talle 200300 krooni. Hiljem leidis pangakaardi Paekaare 64, Tallinnas trepikoja juures akende all. See pangakaart jäi tema kätte. Samuti on ta käinud vargil Majaka rajooni kandis garaažide juures, seal murdis sisse sõidukisse, mille marki ega värvust ei mäleta. Auto pagasiruumist ta võttis kaks lihvijat. Teab, et käitus valesti, kahetseb väga tehtut. Varastamas käis selleks, et omale narkootikume muretseda. Tema juurest leitud mobiiltelefonid kuuluvad talle. Pandimaja leping, mis oli tema ranitsas, sai siis kui telefoni panti viis. (t/l 86-89) 18.12.2008 koostatud kannatanu V F´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.12.2008.a. kella 17:00 paiku parkis ta oma auto Toyota Avensise xxx Pae 21 maja juurde. Korteri aknast oli auto näha. Autol on kesklukk ja valvesignalisatsioon. Öösel signalisatsiooni ei kuulnud. !8.12.2008.a. hommikul sisenedes autosse, märkas, et seal on olnud keegi võõras. Kindalaegas oli avatud, seal olnud dokumendid olid laiali. Auto lukku lahti ei olnud murtud. Kuna kiirustas tööle, siis politseid kohale ei kutsunud. Auto vaatluse käigus avastas, et pakiruumist oli kadunud akulaadija, väärtusega 200 krooni. (t/l 54-57) 14.05.2009 koostatud tunnistaja Y P´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.10.2008.a. murti sisse tema korterisse ja varastati sealt temale kuuluvad asjad. Seal hulgas varastati ka tema rahakott, koos dokumentidega. Korterisse pääseti läbi ukseluku avamise. Ilmselt novembrikuus 2008.a. tuli tema ukse taha keegi noormees, musta värvi juustega, pikemat kasvu. №ormees rääkis vene keeles. №ormees ütles temale, et ta leidis tema nimele IDkaardi ja juhiloa. Selle eest, et tema tagastas talle dokumendid, ta andis noormehele 100 krooni.(t/l 58-59) 4 21.05.2009 koostatud kannatanu Y Pi ülekuulamisprotokolli kohaselt eelmise aasta oktoobris, oli tema Hansapanga pangaarvelt välja võetud umbes 5000 krooni. Juhtunu avastas siis, kui kaduma läks rahakott koos dokumentidega. Politseid ei teavitanud. Pangakaart oli koos PIN-koodiga rahakotis. ID-kaardi ja juhiloa sai ühelt noormehelt tagasi. Varalist kahju tekitati talle umbes 5000 krooni.(t/l 60-61) Ajavahemiku 12.10.2008-12.10.2008 Y Pi konto väljavõttest on näha, et 12.10.2008.a. kell 15:01 on välja võetud sularahaautomaadist HAN00060 sularaha 4700 krooni. ( t/l 62) 13.05.2009 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaatluse objektiks Y Pi pangakaart, mis leiti G.Z kinnipidamisel tema isiklike asjade hulgast.( t/l 24- 25) 21.05.2009 koostatud Swedbanki vastusest politsei järelepärimisele, koos salvestusel tehtud fotodega nähtus isik, kes võttis välja sularahaautomaadist Punane 43, Tallinn 12.10.2008.a nimetatud summa.( tl 28A-31) 21.05.2009 koostatud kahtlustatava G.Z tunnistab ta end süüdi selles, et eelmisel aastal oktoobri kuus narkojoobes läks Paekaare 18, Tallinn, asuvasse maja treppikotta kasutades magnetvõtit, mille ta leidis. Trepikojas kohtas tugevas alkoholi joobes meesterahvast, üritas teda äratada, võttis mehe kõrvalt rahakoti, uuriga kella vesti küljest ning lahkus trepikojast. Läks sularahaautomaadi juurde ja võttis välja kogu kaardil olnud sularaha kasutades rahakoti vahel olnud PIN-koodi. Rahakoti viskas sama maja rõdu alla. Järgmisel päeval läks tagasi ja tahtis meesterahvale tagastada tema isiklikud dokumendid vaevatasu eest. Näitas mehel, kust oli asjad leidnud ja sai vaevatasuks 200 krooni. Samal õhtul läks uuesti samast majast mööda ja leidis mehe pangakaardi ning jättis selle enda kätte. Detsembris 2008 murdis sõidukisse Toyota. G.Z jääb oma varem antud ütluste juurde, et salongi ta ei sisenenud ja lisab, et auto akulaadija viskas ta hiljem ära, kuna see ei töötanud. Samuti murdis ta sisse Kiive tn 4 maja ees seisnud sõidukisse, kust varastas hõbedase kohvri (kruvikeerajate komplekt), kuid Renault kotti ta ei võtnud. Kahetseb tehtut, lubab narkootilisi aineid mitte enam tarvitada. (t/l 90-96) 28.04.2009 koostatud G.Z ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt 28.04.2009.a. algusega kell 12:30 sõitis uurimisgrupp koos kahtlustatavaga Kiive 4 maja juurde. Kahtlustatav viitas kohale, kus ta murdis sisse sõidukisse ja varastas kruvikeerajate kohvri. Seejärel sõitsid aadressile Pae 21, kus kahtlustatav viitas kohale, kus varastas sõidukist oleva akulaadija. Seejärel liikusid aadressile Pae 13 autoparklasse, kus kahtlustatav viitas kohale, kus ta murdis sõidukisse ja varastas akudrelli. Edasi liikusid Pae 23A maja juurde, kus kahtlustatav viitas kohale, kus ta murdis sisse sõidukisse ja varastas autovõtmed. Seejärel sõitsid Majaka 27 maja juurde, kus kahtlustatav viitas parklasse, kus ta murdis sisse sõidukisse Audi ja varastas sealt akudrelli. Edasi läksid Lasnamäe 6/1 maja ette, kus kahtlustatav viitas kohale, kus ta murdis sisse sõidukisse ja varastas fotoaparaadi. Edasi liikusid nad Paekaare 64 maja juurde, kus kahtlustatav viitas kohale, kus ta leidis pangakaardi. (t/l 97-105) Õiendist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Maksu ja Tolliametil puuduvad andmed kahtlustatava G.Z tulude kohta. (t/l 133) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava G.Z süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute KK, V F´i ja Y P´i ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolli ja sündmuskoha vaatlusprotokolli, kannatanu Y P´i konto väljavõtet, Swedbanki vastust järelpärimisele, ütluste ja olustikuga seostamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.Z käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat kahe varguse toimepanemises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 12.10.2008 võttis G.Z J Pilt rahakoti koos Hansapanga pangakaardi ja PIN-koodiga ning seejärel võttis 5 sularahaautomaadist välja 4700 krooni ning 23.12.2008 kella 02:30 ajal Tallinnas, Kiive 4 maja juures tungis G.Z aknaklaasi lõhkumise teel KK kasutuses olevasse ja Greentech Baltic OÜ-le kuluvasse sõiduautosse Renault Master reg. märgiga nr xxx kust võttis kruvikeerajate komplekti hõbedavärvi kohvris. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine varavastaste kuritegude toimepanemisel tuleb eraldi kvalifitseerida. Kuivõrd süüdistatavat ei olnud varem

§ 199

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatud, siis on 12.10.2008 toime pandud vargus kvalifitseeritav

§ 199

lg 1 järgi ning selle eest tuleb mõista eraldi karistus, kuivõrd see episood on toime pandud enne 05.11.2008 kohtuotsuse kuulutamist ning see karistus tuleb liita

§ 64lg 1 ja 65 lg 1 sätteid kohaldades eelmise otsusega mõistetud karistusega.

Teine varguse episood on toime pandud pärast eelmist kohtuotsust ja seda juba isikuna, kes on varem varguse toime pannud ning kuivõrd tungiti ka võõrasse sõidukisse varguse toimepanemise eesmärgil, siis on tegemist

§ 199

lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteoga ning selle kuriteo eest tuleb määrata eraldi karistus. Vaatamata sellele, et süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ta ei ole sõidukist võtnud kotti tulekustuti ja autoapteegiga, leiab kohus, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda kannatanu KK korduvaid ütlusi selle kohta, et ta pidas süüdistatava kinni koos varastatud tööriistade ja kotiga. Seetõttu leiab kohus, et esitatud süüdistus on tõendamist leidnud täies mahus. Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.Z käitumine kvalifitseeritud

§ 266lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.12.2008 kell 17:00 kuni 18.12.2008 kell 08:15, Tallinnas Pae 21 maja juures tungis G.Z valdaja tahte vastaselt V Fi sõiduautosse Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx, kust võttis autoakulaadija väärtusega 200 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisena so

§ 266lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Y P esitanud tsiviilhagi 4700 krooni nõudes, milline sisaldab endas tema pangakontolt 12.10.2008 väljavõetud summat. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 12.10.2008 võttis kasutades kannatanu pangakaarti ja rahakoti vahel olnud PIN koodi sularahaautomaadist välja 4700 krooni G.Z, kes seda ei ole ka eitanud. Sularahaautomaadist raha väljavõtmise toiming on salvestatud ka pangaautomaadi turvakaamera salvestusele. Kohus leiab, et varaline kahju Y P´ile on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt G.Z-ilt Y P ´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava G.Z poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4700 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.Z-ilt Y P´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on V F esitanud tsiviilhagi 200 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud auto akulaadija väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 17.12.2008 tungis kannatanu autosse sisse ja võttis sealt laadija Aleksandr 6 G.Z, kes seda ei ole ka eitanud. G.Z väidab, et varastas küll nimetatud laadija, kuid viskas selle hiljem minema, kuna see ei olnud töökorras. Seega käsutas süüdistatav tema valdusse sattunud võõrast vallasasja omal äranägemisel, so omanikuna. Kohus leiab, et varaline kahju V F´ile on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt G.Z-ilt V F´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava G.Z poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 200 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.Z-ilt V F ´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

§ 266

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ning tal on senini tasumata väärtegude toimepanemise eest määratud kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad rahatrahvid. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 1 kord ja ta vabastati mõistetud karistuse kandmisest tingimisi. Temale inkrimineeritud kolmest uuest kuriteost pani ta kaks toime aga kohtu poolt määratud katseajal. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole järeldust teinud varasemast karistusest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et olulist varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale varguste toimepanemise eest karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd KrS § 266 lg 1 järgi süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe episoodi toimepanemises, leiab kohus, et ka selle kuriteo toimepanemisel ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Kuivõrd aga süüdistatav pani toime erinevad kuriteod erineval ajal ja erineva tahtlusega, leiab kohus, et mõistetavad karistused eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest tuleb liita täies ulatuses. Samas on süüdistatav kuriteod toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, mistõttu tuleb

§ 65

lg 2 ja 74 lg 5 sätteid kohaldades liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses kuritegude eest, mis ta pani toime pärast kohtuotsuse kuulutamist. Samas on ta toime pannud ühe varavastase kuriteo ka enne eelmist kohtuotsust. Kohus leiab, et selle kuriteoepisoodi eest mõistetava karistuse võib lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistusega

§ 65lg 1 alusel.

Märt Toming 7 kohtunik 8