1-09-15363/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 aprill 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-15363 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 19 aprill 2010, Tallinn Kriminaalasi H.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22 jaanuari 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.D Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Mari Nettan Süüdistatav H.D, ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses viibis 10 päeva, kinni peetud 30.12.2009 Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 22 jaanuari 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1- 1-09-15363 H.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: H.D-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi selles, et ta , olles 24.03.2009 aastal Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi uuesti 08.06.2009 kella 03.08 tungis üle aia AS L. K. territooriumile, aadressil XXX XX XX Tallinnas ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 kasti banaane, kokku väärtuses 1000.00 krooni ning 1 kasti mureleid, väärtusega 300.00 krooni, 12.06.2009.a. kell 18:30 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, XXX XX XX asuvast kauplusest S. 4 kaupa kokku väärtuses 114.80 krooni, peitis need endale pükstesse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule seoses tema kinnipidamisega turvatöötaja poolt, 02.07.2009.a. kella 15:34 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, XXX XX XX asuvast kauplusest S. pudeli veini „T.B.J", maksumusega 50.70 krooni, peitis selle endale jope alla ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule seoses tema kinnipidamisega turvatöötaja poolt, 23.08.2009.a. võttis M. tunnelis asuvast lillekauplusest avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil jalgrattakujulise metallist lillealuse, maksumusega 750.00 krooni ning selle sees olnud krüsanteemi, maksumusega 255.00 krooni, kokku kaupa maksumusega 1005.00 krooni ning jättes kauba eest tahtlikult tasumata, jooksis sellega lillekauplusest minema, 18.10.2009.a. kella 14:30 ajal võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata E. A. kauplusest, aadressil XXXX XX, Tallinn, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kokku kaupa väärtuses 3590.00 krooni ning jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, jooksis sellega kauplusest minema, 30.12.2009.a. kella 19:35 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, V. K. bussiterminalis asuvast kauplusest R. 4 šokolaadi MARS, maksumusega 10.00 krooni, kogumaksumusega 40.00 krooni, peitis need endale taskusse, möödus kassast ning väljus kioskist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas H.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvestas eelvangistuses viibitud 10 päeva kantud karistuse hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks algusega 30.12.2009 luges 7 kuud ja 20 päeva vangistust. APELLATSIOON: Apellant- süüdistatav palub läbi vaadata talle mõistetud karistus ja uue otsusega asendada vangistus üldkasuliku tööga. Pani kuriteo toime seetõttu, et ei töötanud kusagil ja ei olnud raha. Tal puudub eriala, seetõttu ei leidnud ka endale tööd. Üldkasuliku tööd tehes saab ehk mingid oskused ja see aitab tal edaspidi tööd leida. Kontroll tema üle aitab vabaneda narkosõltuvusest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus tähtajaline vangistus asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus vangistus asendada üldkasuliku tööga. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja tühistamise alused puuduvad. Mõistetud karistus on põhjendatud ja apellatsiooni alusel asendamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Maakohtu poolt mõistetud karistus on piisava selgusega põhistatud, kohtu siseveendumuse kujunemine mõistetud karistuse osas on jälgitav ning apellatsioonis esitatu kohtu järeldusi ega põhjendusi ei kummuta. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata kõiki maakohtu poolt otsuses kajastatut ja apellatsiooni alusel märgib vaid järgmist. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt/ t.lk. 162/ ei ole süüdistatav üles näidanud initsiatiivi karistuse asendamiseks ega ole sellekohast taotlust ega nõusolekut väljendanud. Seetõttu ei ole maakohus ka eraldi vangistuse asendamata jätmist põhistanud, küll aga on põhjendanud miks kohus leiab, et H.D peab kandma reaalset vangistust. Seega faktiliselt on maakohus välistanud ka karistuse asendamise. Antud juhul on kohus karistanud süüdlast 1 aastase vangistusega, apellatsioonis on süüdistatav väljendanud ka oma soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Seega käeoleval ajal on mõlemad formaalsed alused olemas. Samas aga tuleb üldkasuliku töö kohaldamisel arvestada ka toimepandud kuritegude raskust ning süüdlase isikut. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks. H.D varasem elukäik näitab, et teda on varem korduvalt kriminaalhooldusele, kontrollnõuete järgimisele allutatud, kuid selline asjaolu pole teda kallutanud seaduskuulekale käitumisele. Samuti on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest, seega on tegemist isikuga, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi suhtes ning kellele ei sobi üldkasulik töö. Samuti on tegemist isikuga, kes on korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest ja apellatsioonis on süüdistatav ise samuti selgitanud, et tal on sõltuvusprobleeme narkootikumide suhtes. Seega H.D pole isikuks kelle suhtes oleks võimalik kohaldada vangistuse asendamist. Kohtukolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides süüdistatav suudab elada seaduskuulekat elu, et oleks prognoositav üldkasuliku töö edukas sooritamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22 jaanuari 2010 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN JULIA KATŠKOVSKAJA