xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene Süüdistatav keel, xxx, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 19.11.2009 Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg,1 ja §319 lg.1, 2, maakohus Kriminaalasi OTSUSTAS: Süüdi tunnistada K.P Karistusseadustiku §424 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Karistusseadustiku §69 lg.1 alusel asendada mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud üldkasuliku tööga kokku 120 (ükssada kakskümmend) tundi. Karistusseadustiku §69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta. 1 Karistusseadustiku §69 lg.4 alusel kohustada K.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada K.P-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud. K.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista K.P-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Veljo VIILOL) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 14 (neliteist) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu summas 452 (nelisada viiskümmend kaks) krooni riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb K.P tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 13.05.2010. Süüdistus 2 K.P on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta juhtis 13.12.2009 kell xxxx maja juures mootorsõidukit xxx) ja kellel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt tehti ekspertiisi käigus kindlaks ühes grammis veres 1,85 +/- 0,06 milligrammi alkoholi sisaldus ning keda vastavalt Liiklusseaduse §20 lg.3-1 p.1 sätetele loetakse alkoholijoobes olemaks isikuks. Peale selle on K.P kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta juhtis xxx mootorsõidukit xxx) ja kellel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt tehti ekspertiisi käigus kindlaks ühes grammis veres 1,75 +/- 0,06 milligrammi alkoholi sisaldus ning keda vastavalt Liiklusseaduse §20 lg.3-1 p.1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega pani K.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
Kokkulepe Prokuröri abi Kristiina Erte, süüdistatav K.P ja tema kaitsja Artur Umuršadjants sõlmisid 09.04.2010 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust, mis
alusel kuulub asendamisele 120 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustada K.P järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg.1 p.1 alusel kohaldada K.P-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks ning mõista K.P-lt süüdimõistva kohtuotsuse puhul välja menetluskulud. Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus K.P
Süüdistatav K.P jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav selgitas, et ta õpib kõrgkooli päevases õppes ja kavatseb üldkasuliku töö tunnid ära teha nädalavahetustel. Üldkasuliku töö tegemise põhimõtted on süüdistatavale kokkuleppe sõlmimisel selgitatud. Kaitsja Artur Umuršadjants toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused 3 Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. K.P-le on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis kahel korral – 06.11.2009 Tallinnas ja 13.12.2009 Jõhvis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et alkoholi sisaldus süüdistatava veres on mõlemal korral kindlaks tehtud ekspertiisiga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (I kd. t.l.9, II kd. t.l.6). Maakohus leiab, et K.P tuleb
järgi süüdi tunnistada.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et alternatiivse karistuse – rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas asjas otstarbekas. Asja materjalidest nähtub, et süüdistataval puudub töökoht ja ta õpib kõrgkooli päevases õppes. Rahalise karistuse mõistmine suurendaks süüdistatava kohustuste osa ja halvendaks tema materiaalset olukorda. Maakohus arvestab siinjuures ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 2 kuud vangistust – ja sellega, et nimetatud karistus tuleb
Kuna süüdistatav õpib päevases õppes, on üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 1 aasta piisav selleks, et tunnid ära teha nädalavahetustel. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt
MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 6525 krooni. K.P-lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha Lisaks sellele kuulub K.P-lt väljamõistmisele KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 420 krooni, KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 14 krooni ja KrMS §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu summas 452 krooni. Süüdistatav K.P kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. 4 Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 09.04.2010 prokuröri abi Kristiina Erte, süüdistatav K.P ja tema kaitsja Artur Umuršadjantsi poolt sõlmitud kokkuleppe. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtuotsus jõustus 21.05.2010 №oremreferent Liivi Õun 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.