← Eesti

1-10-8625/5

1-10-8625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-8625 (10230100736) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav D.M Kaitsja Ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: Xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.01.2010, kahtlustatavana kinni peetud 15.01.2010, vabastati 16.01.2010, so 2 päeva. Varasem karistatus: väärteokorras karistatud 4 korda, sh kaks korda KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Põhja Politseiprefektuuri otsustega 11.03.2009 ja 11.06.2009. Harju Maakohtu 01.09.2009 määrusega kriminaalmenetlus D.M-i süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi lõpetatud Kr

MS § 202 lg 1, 2 p 3 alusel. Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON 1. D.M süüdi tunnistada KarS §

25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

  1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.01.2010 – 16.01.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1
  3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta D.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 kuu ja 28 päeva D.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.M temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)
  4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada D.M järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada D.M-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.09.
  6. D.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  7. D.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.M, 1-10-8625, kaitsjatasu“.
  8. Jätta D.M-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
  9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.M süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, uuesti 15.01.2010 kella 18.30 paiku, viibides Rimi Eesti Food AS’ile kuuluvas Laagri Säästumarketis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe pudeli rummi „Old Kaptain“ maksumusega 94 krooni ja pani endale põue ning väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega D.M, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise 2 eesmärgil, so KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – süstemaatilise varguse katse.

Kohtuistungil süüdistatav D.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 15.01.2010 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 104 nähtuvalt 15.01.2010.a peeti Säästumarketi kaupluses kinni meeskodanik, kelle juurest leiti Rimi Eesti Food ASi kauplusele kuuluvat ja tasumata kaupa maksumusega 94 krooni. Kaup oli rikkumata. (t/l 2) 15.01.2010 koostatud kinnipeetute üleandmise lehest nähtuvalt peeti 15.01.2010 Laagri Säästumarketis kinni meesterahvas, kes võttis alkoholiosakonnast pudeli Old Capitain 94 krooni, pani endale jope taskusse ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata. (t/l 3) 15.01.2010 koostatud tunnistaja JR ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.01.2010 kell 18.29 võttis umbes 50 aastane meesterahvas alkoholiosakonnas pudeli Old Capitain maksumusega 94 krooni. Meesterahval oli seljas tume jope, mustad püksid. Pudeli pani jope taskusse. Möödus kassast, pudeli eest ei maksnud. Tšekki meesterahval polnud. Kaup tagastati tervena kauplusele. (t/l 5-6) 15.01.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 15.01.2010 kell 18:29 paiku Laagri Säästumarketis toimunud alkoholi Old Capitain varguses kinni D.M. (t/l 9-11) 16.01.2010 koostatud kahtlustatava D.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Ta oli joonud ja tahtis veel juua, kuid .puudus raha. Läks üksi Säästumarketi kauplusesse, võttis seal müügisaalis pudeli rummi ning pani selle jope sisetaskusse. Kauplusest ei võtnud ega ostnud ta rohkem midagi. Pudeli võttis isiklikult enda jaoks. Pärast seda möödus pudeli eest tasumata kassast ning suundus väljapääsu poole, kuid ta peeti kinni turvamehe poolt ning isiku läbivaatusel võeti temalt pudel ära. (t/l 13-16) D.M-i karistusandmetest nähtuvalt teda varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Väärteokorras on tal kaks kehtivat karistust Alkoholiseadus § 70 alusel ning kaks karistust KarS § 218 lg 1 alusel: 11.03.2009 otsusega väärteoasjas nr 2317,09,001266 on D.M-ile mõistetud KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 600 krooni ning 11.06.2009 otsusega väärteoasjas nr 2316,09,007770 on mõistetud KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 900 krooni. (t/l 19-24) 01.09.2009 Harju Maakohtu määrusest nähtuvalt lõpetati D.M-i suhtes KarS §

25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kohustades D.M-i tegema üldkasulikki tööd 60 tundi kriminaalhooldaja järelevalve all tähtajaga 4 kuud. 29.12.2009 määrusega lükati edasi D.M-ilt Harju Maakohtu 01.09.2009 määrusega väljamõistetud kohtukulude tasumine 29.06.2010. (t/l 25-26, 27-28) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 34-35) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava D.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja JR ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i 3 avaldust, kinnipeetu üleandmise lehte, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, karistusandmeid, otsuseid väärteoasjades, kohtumäärusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.M-i käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli D.M temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud kolm vargust ning menetletava kriminaalasjas menetlusesemeks on neljas vargus. Seega oli D.M KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 15.01.2010 kella 18.30 paiku Rimi Eesti Food AS’ile kuuluvas Laagri Säästumarketis võttis D.M müügisaalist ühe pudeli rummi „Old Kaptain“ maksumusega 94 krooni ja pani endale põue ning väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süstemaatiline varavastaste süütegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis ning rünne oli suunatud väheväärtusliku vara vastu, millega varalist kahju ei tekitatud, sest kuritegu jäi katse staadiumisse, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut ning seda, et süüdistatava kohta ei ole inkrimineeritud teost möödunud ajavahemiku jooksul, so 8 kuu jooksul kogutud andmeid uute süütegude toimepanemise kohta, leiab kohus, et mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Arvestades aga kriminaaltoimikust nähtuvaid andmeid süüdistatava karistamise kohta AS § 70 alusel ning seda, et inkrimineeritud süüteo toimepanemise ajal ei olnud süüdistatav kaine, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse kriminaalhooldaja järelevalve all ja temalt abi saades muuta oma eluviisi ja suhtumist võõrasse varasse. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav töötu ning tal puudub pidev ja stabiilne sissetulek. Eelmise kohtumäärusega lõpetati süüdistatava suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel ning seejärel pikendati menetluskulude tasumise tähtaega süüdistataval sissetulekute puudumise tõttu. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et kriminaalmenetluse kulude tasumine täies ulatuses käiks süüdistataval ilmselgelt üle jõu, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning kohus jätab suuremas osas menetluskulud süüdistatavalt välja mõistmata, jättes need riigi kanda. Märt Toming kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.