lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetri tunnis. Ärakiri 4-10-2754 Menetlusalune isik F.E on kohtus kinnitanud, et ta on väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toime pannud. Kohus leiab, et peale menetlusaluse isiku ütluste on väärteo toimepanek tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Protokollist nähtuvalt on kiiruse mõõtmine toimunud asulavälisel teel. Liikluseeskirja § 124 lg 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. F.E poolt juhitava auto kiiruseks on vastavalt protokollile mõõdetud 150 km/h, kusjuures kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +-5 km/h ja seega ületas F.E kiirust mitte vähem kui 55 km/h. Kohus leiab, et asjaolu, et kiirusemõõteseadme protokollis ja väärteoprotokollis on parandatud numbrit, mis näitab, mitu km/h F.E ületas kiirust, ei ole menetlusnormide rikkumine. Tegu on olnud tõepoolest arvutusveaga, muudetud ei ole mõõtmise tulemust. Parandatud on korrektselt ja kõrval on kinnitus, et parandus on õige ning paranduse tegija allkiri. Samas on kohtuväline menetleja parandatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokolli saatnud ka F.E-le teadmiseks. Nende dokumentide kättesaamist kinnitas F.E kohtuistungil. Kohus leiab, et F.E pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. F.E on kohtuistungil kinnitanud, et ületas kiirust, sest pidi jõudma Hiiumaa praamile ja juba eelnevalt oli politseile kiiruse ületamisega vahele jäänud, mille kohta on juba koostatud ka väärteootsus. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik teo subjektiivne külg tuvastada just läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. F.E eesmärgiks oli praamile jõuda ja ta teadis, et see saab võimalikuks vaid kiirust ületades. F.E teadis, et ta ületab kiirust, et see on õigusrikkumine, ta tahtiski kiirust ületada, et jõuda praamile. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et F.E on oma tegevusega täitnud LS §-s 7422 lg 3 sätestatud väärteokoosseisu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil on menetlusalune isik F.E tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toime pandud tegu. Sellega loeb kohus tuvastatuks karistust kergendava asjaolu olemasolu
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele on F.E alates 2002.aastast karistatud 26-l korral, 25 neist on olnud liiklusalased väärteod ja 14 neist on olnud Liiklusseaduse § 74-22 järgi kvalifitseeritavad väärteod, s.o kiiruse ületamised. Kõik karistused on kehtivad, kuna Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 ütleb, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest Ärakiri 4-10-2754 mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. F.E on väärtegude eest karistatud rahatrahvide ja ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et F.E liiklusalane käitumine näitab ilmekalt, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja F.E jätkab õigusrikkumist toimepanemist. Kiiruseületamine F.E poolt oli suur, F.E juhtis mootorsõidukit kiirusega 150 km/h ja põhjenduseks tõi asjaolu, et ta pidi praamile jõudma, mis näitab hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ja karistuse määramisel on seetõttu oluline osa õiguskorra kaitsmisel. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et tõepoolest F.E tuleb karistada vääreo eest mõistetava võimaliku raskeima karistuse – arestiga.
Samas leiab kohus, et arvestades karistust kergendavat ajaolu, tuleb F.E karistada miinimummäära lähedase arestiga, sest eelnevalt ei ole teda arestiga karistatud ja kohus leiab, et ka miinimummäära lähedane arest mõjutab F.E edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et F.E tuleb süüdi tunnistada LE § 124 lg 2 rikkumises s.o LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteos ja karistada F.E arestiga 4 päeva. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 113 lg 1, 136 lg 1, 137 lg 1, 3, Liiklusseaduse §-st 7422 lg 3 ja
§-st 56 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.