Obsah (5)

§ 199§ 65§ 68§ 56§ 73

1-09-20160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-20160 (09230117974), Kohtunik Külli

§ 199lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Kohtuistuingi toimumise aeg 17.12.2009.a.

Prokurör Algis Sepp Süüdistatav S.G - isikukood: xxx; Eesti kodanik, keskharidusega, kindla elu- ja töökohata; varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati: Tallinna Linnakohtu otsusega 08.10.2004.a

§ 199

lg 2 p 4, § 329 järgi; liitkaristus

§ 65

lg 2 järgi – 1 aasta 6 kuud vangistust (vabanes 13.06.2005.a.); korduvalt karistatud väärtegude eest tõkend –vahi all pidamine alates 25.10.09.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 31.03.-01.04.09.a. ja 25.-26.06.2009.a.) Kaitsja määratud korras Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.G

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (2 kuu 10 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli ) kuud ja 20 päeva vangistust. 2

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusest kinnipidamise aeg 4 päeva .

kantuks eelvangistusaeg, s.o. kahtlustatavana Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ja mõistetud karistuse (4 kuud ja 16 päeva vangistust) alguseks lugeda 25. oktoober 2009.a. 2. Asitõendid – kriminaalasja juurde liidetud CD-plaadid salvestustega hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Välja mõista S.G-lt õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 11 500 (üksteist tuhat viissada) krooni NRkasuks. 4. Välja mõista S.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 1 740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend) krooni ja sundrahast 1 000 (üks tuhat) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB-is või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is, märkides viitenumbri 2800049777. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. SÜÜDISTUS S.G süüdistatakse selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 31.03.2009.a. kella 20.55 ajal A-Selver AS-i kaupluses, Tallinnas Mustamäe tee 16 asuvas Marienthali Selveris, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmisi kaupu: spagetid (27,90 kr), suhkur (12,90 kr), Toolse leib (8,90 kr), piim (9.10 kr), tume kirsišokolaadi kaks tükki (a ´29,90 kr, kokku 59,80 kr), sigaretid Marlboro Gold 3 pakki (40 kr pakk, kokku 120 kr), 3 pakki sigarette Marlboro Red (kokku 120 kr), 2 pakki sigarette Vermont Blue (kokku 56

1. kr)– s.o. kaupu kogusummas 414,60 krooni, s.h. rikkus kaupa 40 krooni väärtuses. Vargus jäi lõpule viimata, kuna turvatöötajad pidasid ta kinni. Samuti tema 19.04.2009.a. kella 17.20 paiku Tallinnas Sadama 6 asuvas sadamarketis boksis nr.1191 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil NR rahakoti väärtusega 1 500 krooni, milles oli sularaha 10 000 krooni, NR nimele väljastatud ID-kaart, 2 Swedbanki deebetkaarti ning erinevad kliendikaardid. N. R le tekitas ta vargusega varalise kahju 11 500 krooni. 3 Samuti tema 25.06.2009.a. kella 19.30 ajal Tallinnas Paldiski mnt. 56 asuvast Merimetsa Selverist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.Selver AS-ile kuuluvat kaupa: sigaretid Next (26 kr), salati Letšo (19,90 kr), salati Italia (30,24 kr), grill-liha (78,95
2. kr)– kokku kaupu summas 155,10 krooni. Vargus jäi aga lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötajad pidasid ta kinni ja kaup tagastati kauplusele Samuti tema 25.10.2009.a. kella 14.00 ajal Tallinnas Gonsiori 2 asuvast Tallinna Kaubamaja toidukaupade osakonnast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 8 pakki sigarette Marlboro väärtusega 320 krooni. Vargus jäi lõpule viimata, sest turvateenistus pidas S.G kinni. Seega S.G isikuna, kes on varem vähemalt kahel korral toime pannud varguse, pani nende tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör A. Sepp leidis, et S.G süü kolmes varguse katses ja ühes lõpuleviidud varguses on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Karistuseks palus ta mõista 2 aastat vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada ja milles kantuks lugeda eelvangistusaeg. Algusega 25.10.2009.a. jääks S.G kanda karistusena 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Rahuldamisele kuulub N.R tsiviilhagi 11 500 krooni. Süüdistatav S.G tunnistas kohtuistungil end süüdi kõigis varguse episoodides ja kahetses toimepandud tegusid, kuigi väitis, et kõiki vargusi ta enam ei mäleta. Hagile vastuväiteid ei esitanud. Palus karistada end lühiajalise vangistusega. Süüdistatava kaitsja O. Ladva leidis, et S.G tegudele on antud õige kvalifikatsioon ja tema süü on tõendamist leidnud kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kuna tal puudub kindel elu-ja töökoht, pole võimalik S.G karistada rahalise karistusega ega vangistusega tingimisi. Karistusena reaalset vangistust mõistes võiks see olla 6 kuud, mida kolmandiku võrra vähendada lühimenetluse tõttu. Prokuröri poolt taotletud karistusmäära pidas kaitsja liialt rangeks ning leidis, et see ei vasta S.G süü suurusele. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED

1. Kohus leiab, et S.G-le süüks arvatud teod on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: 1.
2. varguse katse Selverist 31.03.2009.a. -A-Selver AS avaldusega selle kohta, et 31.03.09.a. ajal püüti varastada Mustamäe tee 16 asuvast Selverist toidukaupu ja sigarette summas 414, 60 krooni. Kaupa oli rikutud 40 krooni väärtuses (tl.23); -tunnistaja IM ütlustega selle kohta, et 31.03.09.a. kella 20.30 paiku märkas ta kaupluses pruuni nahkjopiga meest, kes endale kaupu valis ja korvi pani. Seejärel pani see mees korvitäie kaupa endale kotti, läbis kassaliini kauba eest tasumata. Läbivaatustoas tahtis mees ära joosta ja kasutada tuli käeraudu, mida ta pärast nööpnõelaga proovis lahti muukida. -G4S aktiga õigusvastase teo toimepanemisest, kus on loetletud varastada püütud kaubad ning politseile üle antud õigusrikkuja andmed (tl. 30-31). -kuigi S.G pärast kahtlustatavana kinnipidamist ülekuulamisel oma süüd eitas ja väitis, et kotist leitud kaup oli teisest poest varem ostetud (tl. 37-38), on ta hiljem oma süüd 4 tunnistanud ja kahetsenud; esialgsed ütlused olevat ta andnud oma halva teo varjamiseks (tl.55). -asitõendi vaatlusprotokollist koos videosalvestise väljatrükiga on kaupluse müügisaalis näha S.G-ga, kes valitud kauba paneb esialgselt ostukorvi, kõnnib riiulite vahel (tl.42 - 44). 1.
3. vargus Sadamarketist 19.04.2009.a. -kannatanu NR ütlustega (tl. 2 – 5; 65 - 66) selle kohta, et 19.04.09 oli ta tööl kaupluses Sadamarket Tallinnas Sadama 6, boksis nr.
4. Kella 17.20 paiku, kui ta oli rääkinud telefoniga, tahtis ta kapist rahakotti võtta ning avastas, et seda enam ei ole. Rahakotis väärtusega 1 500 krooni oli sularaha 10 000 krooni, tema ID-kaart panga- ja kliendikaardid. Enne helistamist oli ta kokku lugenud päeva kassa ja plaanis selle hoidlasse viia. Raha 10 000 krooni pani ta rahakotti ja selle omakorda kappi. Telefonikõnele vastates väljus ta boksist umbes 3 meetrit ja oli boksi poole seljaga. Sel ajal oli kaupluses juba väga vähe rahvast. Tagasi boksi pöördudes avastas ta raha kadumise, sest tahtis selle viia hoidlasse. Turvatöötajad kinnitasid talle, et videosalvestiselt on näha, et tema äraolekul on käinud vaid üks meesterahvas, keda on ka varem kahtlustatud boksidest rahakoti vargustes, kuid kelle süüd ei suudetud siis tõendada. -asitõendi vaatlusprotokollist, s.o. kaupluse turvakaamera videosalvestiselt ning sellelt väljatrükitud fotodelt (tl.10-16, 18-19) on näha, kuidas müüja räägib mobiiltelefoniga ja väljub oma müügiboksist; ca 6 minuti jooksul, mil müüja on ära, astub boksi sisse vaid üks pruunis jopes meesterahvas, keda uurija on nimetanud S.G-ks, kuna tundvat ta ära. Kohus vaatas videosalvestist ka kohtuistungil, kuna fotodel ja asitõendi vaatlusprotokollis on märgitud erinev kuupäev (tegemist on trükiveaga vaatlusprotokollis) S.G tunnistas, et salvestiselt nähtav pruunis jopes mees on tema. Ka fotodele lisatud ettekandes on märgitud, et Sadamarketi kaamera nr. 13 salvestis on tehtud 19.04.09.a. kell 17:30 -17:36 . S.G ei osanud kohtuistungil selgitada, mis eesmärgil ta viibis Sadamarketis või miks ta nimetatud müügiboksi sisenes ning väitis, et ei mäleta seda vargust, kuna võis olla alkoholijoobes. -kohtueelses menetluses on S.G kahtlustatavana ülekuulamisel samuti kinnitanud, et tunneb end ära talle näidatud videolt, kuid ei mäleta rahakoti vargust.. Ta olevat Sadamarketis varasematel aastatel tihedamalt käinud, kuna käis siis Soomes tööl (tl.54). 1.
5. varguse katse Selverist 25.06.2009.a. -A-Selver AS avaldusega selle kohta, et 25.06.09.a. püüti neilt varastada sigarette ja toidukaupu; kaup on tagastatud (tl.47); -G4S aktiga õigusvastase teo toimepanemisest, milles on loetletud varastada püütud kaubad ning politseile üle antud õigusrikkuja andmed; -tunnistaja E H ütlustega selle kohta, et kaupluse turvamehena nägi ta, kuidas meesterahvas võttis kassast paki sigarette ja läks müügisaali, pärast läbis aga kassaliini kauba eest tasumata. Mehe kinnipidamisel leitud kaup tagastati kauplusele (tl.49 – 50); -kahtlustatavana ülekuulamisel S.G tunnistas oma süüd ja kinnitas, et pärast õllede ärajoomist sõitis ta Viru keskuse juurest Paldiski mnt. Selverisse ja otsustas kauplusest varastada, kuna raha tal enam ei olnud. (tl.55). 1.
6. varguse katse Tallinna Kaubamaja toiduosakonnast 25.10.2009.a. - Kaubamaja avaldusega politseile selle kohta, et 25.10.09.a. peeti kinni S.G, kellelt avastati varastatu kaupa summas 320 krooni (tl.78); 5 -tunnistaja J J ütlustega selle kohta, et ta nägi toidukaupade osakonnas meest, kes võttis kassast 8 pakki sigarette ja läks edasi müügisaali; saalis pani pakid endale põue ja suundus väljapääsu poole, läbis turvaväravad, kuid enne lahkumist peeti kinni. Sigaretid summas 320 krooni tagastati kauplusele (tl. 79 -81); -kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas S.G end süüdi (tl. 89); -asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt (mis tehtud kaupluse videosalvestuselt) on jälgitav S.G sisenemine müügisaali, kassast suitsude võtmine, müügisaalis liikumine ja kassadest läbiminek kauba eest tasumata (tl.91 - 98). Väärteoasjades tehtud otsused (tl. 106, 108) kinnitavad, et S.G on isik, kes on ka varem toime pannud vargusi (süüteod väheväärtusliku asja vastu) – 28.02.2009.a. kauplusest Maxima Sütiste tee 28 (karistuseks määratud rahatrahv 600 krooni) ning 13.03.2009.a. kauplusest Maxima Tartu mnt 49 (karistuseks määratud rahatrahv 900 krooni). Sama kinnitab ka väljavõte karistusregistrist (tl.103). Määratud rahatrahvid on tasumata.
7. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S.G süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi ehk süstemaatilise vargusena.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ning sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida kuriteona

§ 199või väärteona § 218 alla.

Riigikohus oma lahendis 3-1-1-98-08 punktis 10 märgib, et süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod ning peab süstemaatilisuse puhul vajalikuks ka seda, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t. et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. S.G puhul on varastamine kujunenud tema elustiiliks ja sissetuleku hankimise vahendiks ning need teod on seetõttu ka omavahel seotud. S.G on varem süüdi mõistetud kahes varguses ning antud kriminaalasjas on tema süü tõendamist leidnud neljas varguse episoodis.

1. Põhjendatud on antud asjas kannatanu N. R tsiviilhagi summas 11 500 krooni ning see kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel. Raha ja rahakoti vargusega on S.G kanatanule põhjustanud kahju ning selline kahju tekitamine on õigusvastane tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st
2. Kohtul pole alust kahelda kannatu ütlustes varastatud rahasumma suuruse või rahakoti väärtuse osas. Hagi suurusele ei ole vastuväiteid esitanud ka süüdistatav ega tema kaitsja.
3. Toimepandud tegude eest tuleb süüdlast ka karistada.

§ 56kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et S.G süü ei ole eriti suur, sest 3 vargust jäid katse staadiumisse ning lõpule viidud on vaid üks vargus. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü tunnistamist ja tema puhtsüdamlikku kahetsust. Karitust raskendavad asjaolud puuduvad. 6 S.G on isik, kellel puudub kindel elu- ja töökoht, sellest tulenevalt ka regulaarsed sissetulekud ning tegemist on isikuga, kellel on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Tasuda tuleb tal kannatanule tekitatud kahju ja hüvitada ka menetluskulud. Sellist isikut ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav ega avaldaks ka vajalikku mõju, et edaspidi hoiduda analoogsete süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et S.G tuleb karistada reaalse vangistusega. Vangistuse mõistmine tingimisi

§ 73

või § 74 alusel või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole tema puhul kohaldatavad. Seadusandja näeb selliste tegude eest ette vangituse kuni 5 aastat. S.G on isik, keda on ka varem karistatud vangistusega ning tema karistatus on kustumata. Tegude toimepanemise asjaolusid ja isikut arvesse võttes võib mõistetav vangistus olla tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, kuid samas ei saa see jääda sanktsiooni alampiiri lähedaseks. Kohus leiab, et S.G tuleb karistada vangistusega 7 kuud, mida lühimenetluse tõttu tuleb vähendada kolmandiku võrra.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistusaeg.

1. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja p 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS § 238 lg 2, 311-313,
2. Kohtunik