lg 3 alusel mitte vabastada K.S-i talle 18.04.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
järgi
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 5 kuu 17 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu K.S-ile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 ASJAOLUD K.S-i on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist kahel viimasel korral vangistuses karistuse kandmise ajal toimepandud kuritegude eest. K.S-i on kriminaalkorras karistatud: 1. 24.11.2000.a Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi KrK § 39 alusel 3 aasta vabadusekaotusega, vabanes vanglast 07.10.2003.a tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 26.09.2003.a määruse alusel, katseajaga 1 aasta, kandmata karistuse osa 7 kuud 12 päeva; 2. 27.10.2005.a Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega
järgi 8 aasta vangistusega,
MS § 238 lg 2 alusel 5 aasta 9 kuu 8 päeva vangistusega;
lg 1 alusel kanda 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, alhguseks 27.10.2005.a; 3. 18.05.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
MS § 238 lg 2 alusel 1 kuu 10 päeva vangistusega,
lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 17 päeva vangistust, alguseks 18.05.2007.a; 4. 18.04.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
järgi 4 kuu vangistusega,
K.S on talle mõistetud karistusest ära kandnud
lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 27.01.2010.a kohtuistungil ära K.S-i ja prokuröri, on seisukohal, et K.S-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna K.S pani ajal, mil ta oli kahe röövimise toimepanemise eest katseajal, toime veelgi raskema kuriteo – teise inimese tahtliku tapmise, ning ta on vangistuses viibimise ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, sealhulgas kuritegude toimepanemist. 24.11.2000.a Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi kahe röövimise eest 3 aasta vabadusekaotuse kandmiselt vanglast vabanes K.S 07.10.2003.a tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 26.09.2003.a määruse alusel, katseajaga 1 aasta, kandmata karistuse osa 7 kuud 12 päeva. Vangistusest vabanemisest 2 kuu möödudes, s.o katseajal 07.12.2003.a tappis K.S alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli tulemusena kannatanu, lüües noaga kannatanule vasakule poole rindu. Tahtliku tapmise eest karistuse kandmise ajal pani K.S toime järgmised kuriteod: • 30.09.2006.a Murru Vanglas lõi valvurile rusikaga pähe ja selles eest karistati
lg 1 järgi Harju Maakohtu kohtuotsusega; 2 3 15.03.2007.a ja 23.10.2007.a tarvitas Murru Vanglas 3-metüülfentanüüli ja selle eest karistati
Käesolevaks ajaks on K.S-i distsiplinaarkorras karistatus küll kustunud (viimati karistati 05.12.2008.a), kuid enne 05.12.2008.a on K.S-i paljukordselt ditsiplinaarkorras karistatud ning K.S-i suhtes on tema enda süülisest käitumisest tingituna vangla julgeoleku tagamiseks kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid 2006.aastal ühel korral, 2007.aaastal kahel korral ja 2008.aastal kahel korral. Viimastest distsiplinaarkaristustest ja ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamistest on möödunud veidi enam kui 1 aasta. See aeg on liiga lühike selleks, et kohtul oleks põhjendatud alust järeldada, et K.S on oma senises õigusrikkumistest kubisevas elus teinud pöördumatu muudatuse ja ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Kriminaalhooldaja arvamusse märgitu kohaselt viitab K.S-i käitumine nii vanglas kui ka vabaduses kõrgendatud agressiivsusele ja impulsiivsusele, mida suurendavad alkoholi- ja narkootikumide tarbimine ning hasartmängusõltuvus. Eeltoodud asjaoludel kogumis, kuna uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid on K.S-i puhul jätkuvalt kõrged, ei pea kohus teiste vabaduses elavate inimeste turvalisuse kaitseks põhjendatuks K.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Asjaolud, et K.S hetkel õpib ja ta on osalenud mõnedel kursustelprogrammides, on positiivsed ning tulevad K.S-ile endale kasuks, kuid ainuüksi nimetatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et K.S-i oleks põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. • Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.