← Eesti

1-09-3862/8

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 20.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-3862 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Irina ŽURINA Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks B.Z sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt poolakas, elukoht xxx-xxx invaliid 80%-lise töövõimekaotusega Karistuse kandmise algus 10.03.2009 ja lõpp 25.08.2010 Jätta B.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus ja määrata tema poolt B.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. kohtumenetluse 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Välja mõista B.Z-ilt kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 10.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu. 20.03.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.9 - §25 lg.2 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud 16 päeva alates 10.03.

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on üksteist korda karistatud kriminaalkorras, reaalset vangistust kannab kümnendat korda. Kinnipeetav on osalenud vanglas majandustöödel. Kinnipeetava puhul suurendab uue kuriteo toimepanemise riski asjaolu, et lähedaste seas on kriminaalse taustaga isikuid – kinnipeetava vend ja vennapoeg kannavad samuti karistust Viru Vanglas. Kinnipeetava vastuste reaktsioonid on aeglased, ta on kinnine, elab oma maailmas, tal on suhtlemisraskusi ja nõrk eneseväljendamisoskus. Kinnipeetava toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus ei ole arenenud. Kinnipeetaval on ebamäärased eesmärgid: leida töö, taastada suhtlus endise elukaaslasega. Puuduvad teadmised, kuidas oma eesmärke saavutada. Kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt. Arvestades kogu olemasolevat teavet on Viru Vangla seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja vangla vabastamist ei toeta. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 48% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 21%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava varasem käitumine, suhtumine kriminaalhooldusesse ja maandamata riskifaktorid seavad kahtluse alla isiku motivatsiooni elada edaspidi seaduskuulekat elu. Kinnipeetav on kriminaalhooldusametnikule e sitanud erinevaid andmeid oma lähivõrgustiku kohta. Õde Žanna Suursild kinnipeetava poolt nimetatud aadressil ei ela, õde Anna Sjak ei ole kutse peale ilmunud. Seega puuduvad kriminaalhooldusametnikul tõesed andmed kinnipeetava lähivõrgustiku kohta vabaduses ning võrgustiku analüüsi ei ole võimalik olnud teostada. Kinnipeetav on kriminaalhooldusametnikule esitanud erinevaid andmeid selle kohta, kuhu ta kavatseb vabanemise korral asuda elama. Võimalikuks elukohaks on nimetatud Selja küla, kus peaks elama ka kinnipeetava õde, kuid kutse sealt tagastati märkega, et õde antud aadressil ei ela. Ka teise õe elukohta Kisuvere külas pole olnud võimalik kontrollida, kuna õega ei ole võimalik olnud ühendust saada. Kinnipeetavale on varasemalt kolmel korral määratud kriminaalhooldus ja kõigil kolmel korral on katseaeg lõppenud erakorralise ettekandega, kuna kinnipeetav on katseajal sooritanud uue kuriteo. Seega ei ole kinnipeetav piisavalt motiveeritud läbima uut katseaega positiivselt ning muutma oma ellusuhtumist ja hoiakuid. Samuti näitavad äärmiselt hooletut suhtumist ennetähtaegsesse vabastamisse ja katseaega mittetõesed ja ebakorrektsed andmed elukoha ja lähivõrgustiku kohta. Maakohtu istung Kinnipeetav B.Z taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et asub elama õe juurde Kisuvere külla. 2 Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja leidis, et ilma kindla elukohata pole vabastamine võimalik. Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et B.Z tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetav nimetatud talle kaks võimalikku elukohta vabanemise korral – õdede Žanna Suursildi ja Anna Sjaki juures. Kriminaalhooldusametnik nimetatud elukohti kontrollida ei ole saanud, kuna üks õde ei ela kinnipeetava poolt nimetatud aadressil ja teise õega ei ole mingit kontakti olnud võimalik saavutada. Seega on võimalik elamispinda ja toetav lähivõrgustik käesolevaks ajaks kontrollimata. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kuna käesolevas asjas ei ole teada ja ei ole ka kriminaalhooldusametniku poolt vajalikul määral kontrollitud kinnipeetava elukoht võimaliku vabanemise korral, ei pea maakohus vajalikuks hinnata teisi kinnipeetava võimaliku vabanemise asjaolusid. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kelle poolt osutatud õigusabi eest kulud summas 300 krooni tuleb kinnipeetavalt välja mõista. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
  2. Anne PALMISTE Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.