KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25 jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-06-10301 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Tõlk Prokuröri abi Marge Ojaäär Olga Nõmmemees Aivar Lembit Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.O (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas) Irina Gromtsev Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista G.O-lt riigituludesse 300-krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „G.O 1-06-10301, kaitsjatasu“. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja G.O-le. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.12.2006 kohtuotsusega KarS §199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 3 päeva ja määrati lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.12.2006 ja karistuse kandmise lõpp 04.03.2010. 1
(3)Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub ta elama xxx aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Enne vangistust töötas nii ametlikult kui mitteametlikult. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav ei oma kehtivat elamise- ega tööluba. Vanglas viibides töötab väliskoristajana. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta G.O tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, Kriminaalhooldusametnik leiab, et G.O puhul on oht uue kuriteo sooritamiseks kõrge. G.O puuduvad käesoleval ajal elamis- ja tööluba, mistõttu ei ole tal võimalik saada koheselt ametlikult tööle ega võtta ennast arvele Töötukassas, samuti ei ole tal seetõttu võimalik saada riigipoolseid toetusi, mis vähendaksid tema riske vabaduses seoses sotsiaalse toimetulekuga. Oluline on ka see, et G.O puudub vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik ning ka kindel elukoht. Samuti on märkimisväärne asjaolu, et eelnevad G.O poolt sooritatud kuritegudest on varavastased. G.O poolt sooritatud kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest on välja kasvanud isikuvastased kuriteod. (Ida-Viru Maakohtu 14.02.2005.a. kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 200 lg 1 alusel). Märkimisväärne on ka asjaolu, et katseajal oli G.O karistatud korduvalt väärteokorras- 4 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral liiklusseaduse rikkumise eest ja 7 korral alkoholiseaduse rikkumise eest). Samuti oh märkimisväärne see, et G.O on sooritanud distsipliinirikkumisi ka vanglas olles. Seega korduvad korrarikkumised vabaduses ja distsipliinirikkumised vanglas seavad kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabanemisjärgselt kinni kehtestatud reeglitest ja normidest. Lähtudes ülaltoodust puudub alus eeldada, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel täidab G.O talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käitub seadusekuulekalt. G.O taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest Prokurör leidis, et G.O ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada: ta on toime pannud raske kuriteo. Vangistuse kandmise ajal on ta korduvalt rikkunud korda ning saanud karistada. Võib eeldada, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Ei ole kindel, et tal on koht, kuhu vabanedes elama asuda. Kaitsja leiab, et on alus G.O vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Pole põhjust eeldada uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et G.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.O on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega muutnud käitumist. 2
(3)G.O on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel pani katseajal toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta pole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ning katseajal ei suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda kinnipeetaval puudub kehtiv elamis- ja tööluba ning elukoht. Enne vangistus kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (12 korda karistatud Alkoholiseaduse § 70 järgi) ja see on tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et G.O puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades G.O poolt toimepandud kuritegude korduvust, dünaamikat ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)