järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Kaitsja Veera Tolli-Baskin SÜÜDISTATAV : J.F -elukoht: xxx, isikukood : xxx,kodakondsus: EV kodanik, haridus: kõrgharidus, emakeel: eesti, töökoht AS T , kriminaalkorras karistatud : 01.11.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg3 alusel rahatrahv 9200 krooni ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1a; 18.11.2004 Tallinna Linnakohtu poolt
alusel rahaline karistus 10000 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1a 2k; 20.02.2006 Harju Maakohtu poolt
,
,
MS § 238 lg2,
alusel tingimisi vangistust 4k katseaega 1a 6k ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1a 6k; 22.04.2008 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg2 alusel rahaline karistus 10200 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2k; 24.07.2008 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg2,
lg2,
lg1 alusel tingimisi vangistust 2k 28p katseajaga 1a 6k ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2a. 18.11.2009 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg2,
lg2 alusel vangistust 4k 8p .Tõkend: Kannab karistust Murru Vanglas RESOLUTSIOON Mõista J.F süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada J.F ’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 20 (kakskümmend ) päeva vangistust.
lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.11.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 4 (neli) kuud ja 8(kaheksa) päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 4(neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda
,
MS § 238 lg2 alusel tingimisi vangistusega 2k 28p katseajaga 1a 6k ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti 08.11.2009. a. kella 09:25 ajal Tallinnas, Järveotsa teel mootorsõidukit Toyota Corolla, registreerimisnumbriga xxx. Seega pani J.F toime
täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise (mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud). Kohtulik uurimine. Süüdistatav J.F kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas ennast süüdi ning kohtuistungil enda täiendavat ülekuulamist ei soovinud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Viimases sõnas avaldas , et sooviks üldkasulikku tööd, kuna seda pole tema puhul veel kohaldatud. Ka ei teadnud ta, et oleks pidanud novembris 2009.a. kohtuistungil arutama ka kõnesolevat episoodi, sest uurija olevat öelnud, et see episood kohtusse ei lähegi. Süüdistatava kaitsja avaldas kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud. On olemas alused lühimenetluse kohaldamiseks.. Loomulikult oleks tulnud arutatavat episoodi arutada 2 18.11.2009.a. kohtuistungil, kuid kuna karistusregistris puudusid selleks ajaks andmed uue episoodi toimepanemise kohta, siis ei teatud, et on menetluses veel üks uus kuriteo episood. Prokurör avaldas kohtuistungil, et süüdistatav J.F on oma tegu tunnistanud ja kahetsenud Prokurör leiab, et on olemas kergendavad asjaolud. Taotles J.F süüdi mõista ja karistada teda 2-kuulise vangistusega , mida siis KrMS § 238 lg.2 alusel 1/3 vähendada ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu ja 10 päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 5 kuud vangistust, kandmise algusega eelmine kohtuotsuse tegemise päev 17. november 2009.a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis, et J.F-i poolt talle esitatud süüdistuse aluseks oleva teo toimepanemine on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, süüks pandav tegu vastab
sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemine vaidluse all , sest süüdistatav on oma kuritegu tunnistanud ja toimunut kahetsenud. J.F süüdistatakse selles, et tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt, olles 24.07.2008. a. Harju Maakohtu poolt karistatud
,
MS § 238 lg2 alusel tingimisi vangistusega 2k 28p katseajaga 1a 6k ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti 08.11.
alusel lühimenetluse sätteid kohaldades 4 –kuulise vangistusega , mis pöörati osaliselt täitmisele ja tingimisi jäeti täitmisele pööramata 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Katseajaks oli 18 kuud. Lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist 2-ks aastaks. Harju Maakohtu 18.11.2009.a. kohtuotsusega /tl. 17-18/ mõisteti J.F süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendati 1/3 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1-kuu ja 10 päevane vangistus, mida suurendati Harju Maakohtu 24.07.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4(neli) kuud ja 8(kaheksa) päeva vangistust, mis kuulus reaalselt ärakandmisele. Kohus , kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et J.Fnas’e süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, tema tegu vastab
sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ja ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud
, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepamisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.F-i puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistust 3 kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt kõiki antud kuriteo toimepanemise asjaolusid , J.F on toime pannud II astme kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus, varasemalt on J.F kriminaalkorras karistatud 6-l korral nii alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise kui ka täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Karistusena on mõistetud tingimisi vangistusi, rahalisi karistusi ning viimati mõisteti karistuseks reaalne vangistus, mida J.F praegu kannab. Kohus leidis, et kõige otstarbekam on J.F-ile selle kuriteo episoodi eest mõista lühiajaline reaalne vangistus, seda põhjendusel, et J.F oli 24.juulil 2008.a. Harju Maakohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega, katseajaga 1 aasta ,6 kuud ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks aastaks, seega pani ta arutatava kuriteo episoodi toime katseajal ning käesolevas asjas mõistetud karistust tuleb suurendada 24.07.2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Asjaolu, et 18. novembril 2009.a. Harju Maakohtus J.F-i kriminaalasja arutamisel ei tuvastatud 08. 11.2009.a. kuriteo episoodi fakti , ei oma karistuse liitmisel tähtsust, kuigi oleks menetluslikult olnud otstarbekas 18.novembril 2009.a. kohtuistungil mõlemat kuriteo episoodi koos arutada. Lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, prokuröri taotlusest ning kaitsja nõustumisest prokuröri taotletud karistusliigiga peab kohus 08.11.2009.a.. toime pandud teo eest võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada J.F lühiajalise reaalse vangistusega. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.