lg.1 võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Eeltoodu säte eeldab, et kõik kuriteo asjaolud on niivõrd selged ja kohtueelses menetluses põhjalikult kontrollitud, et lihtmenetluse kohaldamine on võimalik. Lihtmenetluse mõte ongi selles, et vältida nii kannatanute kui tunnistajate väljakutsumist. 1 Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole lihtmenetluse kohaldamine alljärgnevatel põhjustel võimalik. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et N.H on kahtlustatavana üle kuulatud ühel korral (t.l.15-18). Kahtlustatav ei ole sellel ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja kinnitas, et baarist lahkumisel ei ole ta naiste käekotti ja mobiiltelefoni võtnud ning keegi ei ole talle ka sellekohaseid pretensioone esitanud. Kannatanut ta ei tunne. Maakohus leiab, et eelnimetatud põhjusel tuleb prokuröri abil põhjalikult kaaluda, kas sellisel juhul on võimalik rahuldada kahtlustatava taotlust lühimenetluse kohaldamiseks. Arvestada tuleb eelkõige sellega, et juhul, kui kahtlustatav eitab kindlalt oma süüd, tuleb tema vastu kogutud tõendeid väga hoolikalt kontrollida. Samuti tuleb arvestada sellega, et kahtlustataval ja tema kaitsjal on kohtuistungil õigus kannatanut ja tunnistajaid küsitleda. Käesolevas kriminaalasjas nähtub prokuröri abi poolt koostatud süüdistusaktist, et muuhulgas on tõenditeks kriminaalasjas kahtlustatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused ning äratundmiseks esitamine. Kahtlustatava ütluseid käsitles maakohus eelpool. Kannatanu ütlusest antud asjas (t.l.2-7) nähtub, et tema jättis oma käekoti klubis sõbranna kätte hoiule. Kui avastati, et kott on kadunud, pidasid Lilto turvatöötajad kinni mingi noormehe, kellel oli käes naiste käekott, kuid see ei olnud kannatanu oma. Samades ütlustes on kannatanu üksikasjalikult oma kotti kirjeldanud. Tunnistaja ütlustest antud asjas (t.l.20-23) nähtub, et tema nägi meesterahvast, kes võttis tooli seljatoelt musta värvi naiste käekoti, sisenes meeste WC-sse, väljus ja varjus. Tunnistajale väitis see meesterahvas, et see on tema neiu käekott. Samuti kinnitas tunnistaja 01.01.2007 antud ütlustes, et meesterahval oli juba ammu vigastatud parem käsi. Äratundmiseks esitamise 25.03.2007 protokollist (t.l.27-34) nähtub, et tunnistajale esitati äratundmiseks 3 meesterahvast, kellest tunnistaja tundis ära N.H. Muuhulgas viitas tunnistaja kahtlustatava sõrmenukkidele, mis oleksid „justkui vigastatud“ (t.l.30). Prokuröri abi poolt koostatud süüdistusakti kohaselt on kannatanule tekitatud varaline kahju summas 2178 krooni, mis koosneb käekoti, mobiiltelefoni, rahakoti ja sularaha maksumusest. Kannatanu ütlustest nähtub, et käekott maksab 300 krooni, mobiiltelefon maksab 1200 krooni, rahakott 300 krooni ja sularaha kokku 280 krooni, kokku seega 2080 krooni. Kust tuleneb prokuröri abi poolt nimetatud 2178 krooni, süüdistusest ei selgu. Kannatanu ütlustest ei nähtu, missugune oli meesterahvas, kes toimetati turvatöötajate poolt peale vargust baari ja kas sellel meesterahval oli mingeid erilisi tundemärke (vigastatud käsi). 2 Tunnistaja ütlustest ei nähtu konkreetselt naiste käekoti kirjeldust, samuti ei nähtu neist meesterahva kirjeldust. Ka ei nähtu tunnistaja ütlustest, mil viisil oli meesterahva käsi vigastatud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et turvatöötajatelt oleks välja selgitatud meesterahvas, kelle nad toimetasid koos naiste käekotiga kannatanu juurde peale varguse toimepanemist ning kas see meesterahvas võis olla sama, keda nägi tunnistaja. Äratundmiseks esitamise protokollist ei nähtu, et N.H käsi oleks olnud vigastatud. Tunnistaja ütlustest äratundmiseks esitamisel nähtub, et käsi on „justkui vigastatud“. Arvestada tuleb siinkohal ka ajalist perioodi – äratundmiseks esitamine toimus peaaegu 3 kuud hiljem. Arvestades prokuröri abi poolt antud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja seda, et kahtlustatav ning kaitsja on peale toimiku materjalidega tutvumist jätkuvalt kahtlustatava süü eitamise positsioonil, ei pea maakohus võimalikuks antud asja vaadata läbi lühimenetluse korras.
-1 lg.1 p.3 kontrollib kriminaaltoimiku saanud kohtunik sama seadustiku §24 – 27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Eeltoodu sätte alusel tuleb kriminaaltoimik tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile.
Anne PALMISTE Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.