lg 2 p 5, 9; § 120; § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kreutzberg Süüdistatav D.N eluk xxx, ik xxx, kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, töökoht E , varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Gennadi Müürsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311, 312, 313, 315. Tunnistada süüdi D.N
lg 2 p 5, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust,
järgi 1 (üks) kuu vangistust,
järgi 2 (kaks) kuud vangistust Vastavalt
MS § 238 lg. 2 kohaselt D.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.10.2008.a., so 1 päev, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada
sätteid ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui D.N ei pane 3 (kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Katseaja algust arvata alates 30.04.2010.a. Välja mõista D.N-ilt riigituludesse sundraha 6525.krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista D.N-ilt Tatjana Ki (ik 45109230247) kasuks 4879.- krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD D.N on kohtu alla antud süüdistatuna esiteks
lg 2 p 5, 9 järgi selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, 25.08.2008.a. kella 19.20 paiku Tallinnas, Pae 76 asuva Lasnamäe turu hoones võttis letilt TK kuuluvad 2 kilekotti kogumaksumusega 4 krooni, mille sees oli kosmeetikakott väärtusega 20 krooni koos kosmeetikatarvetega kogumaksumuses 80 krooni, rahakott väärtusega 150 krooni, telefonikaart väärtusega 50 krooni, kalkulaator väärtusega 60 krooni sularaha 15 krooni, kokku TK kuuluvaid esemeid 379 krooni väärtuses ning eraldi pakituna firmale kuuluva sularaha 4500 krooni ning jooksis ära. Samuti tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 02.10.2008 kella 17.30 paiku Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas Torupilli Selveris võttis müügisaalist 1 pudeli Gin’i maksumusega 18 krooni ning läbis kassad kauba eest tasumata, peeti aga kinni turvatöötajate poolt. Sel moel D.N, võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning süstemaatiliselt pani toime varguse s.o
Süüdistatav tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 25.08.2008.a. kella 19:20 ajal Pae 76 asuvas Lasnamäe turu hoones toime pandud varguse. 25.08.2008.a. oli ta kohanud Lasnamäe turu juures Igorit (perekonnanime ei tea), kellega istus sissepääsu juures pingil ning tegid suitsu. Sooja saamiseks läks D.N turu hoonesse sisse. Turuhoone sees istus pingil ning ajas vanatädidega juttu. Kui ta turuhoones istus nägi, et jäätiseleti kõrval müüja paneb asju kokku, kes pani kilekoti kapi peale, mis seisis leti kõrval, ise aga läks teisele poole. D.N tõusis püsti. Läks väljapääsu suunas. Nägi kilekotti ja et keegi seda ei jälgi. Haaras kilekoti ning jooksis väljapääsu poole. Müüja karjumist ta ei kuulnud. Jooksis kiiresti maja taha, kus kedagi ei olnud, kükitas maha ja vaatas, mis kilekotis on. Kolekotis oli ajaleht, mingisugused asjad ja kokkukeeratud kilekott rahaga. Haaras selle rahaga koti ning ülejäänud asjad viskas maha ja jooksis minema. Kuna ta oli alkoholi pruukinud, ei tea palju oli raha ning mille peale ta selle kõik kulutas. Aga kogu raha kulutas ära. Tunnistab ennast süüdi täielikult ja kahetseb tehtut. /tl 11-14/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu TK26.08.2008.a. ja 29.10.2008.a. koostatud kuulamise protokolle selle kohta, et 25.08.2008.a. viibis ta töökohas Pae tänaval asuval Lasnamäe turul, kus töötab toiduainete osakonnas, mis asub Säästumaketi sissepääsu juures. Umbes kella 19.20 paiku valmistus koju minema, võttes müügist saadud raha 4500 krooni ja pani kahte kilekotti, mille asetas laua peale. Pannes külmkapi ust kinni olid kilekotid temast ühe meetri kaugusel vasakul. Ootamatult ilmus kilekottide kõrvale meesterahvas (28.-30. aastane), kes haaras tema koti ning jooksis hoonest välja. TKjooksis talle järgi ning hüüdis „seisa“, millele meesterahvas ei reageerinud ja jooksis Ida Keskuse suunas. Kätte ta teda ei saanud. Vargusega tekitati kahju summas 4879 krooni ning antud summa osas soovib esitada tsiviilhagi. №ormees varastas kassaraha 4500 krooni ja TK isiklikke asju, mille väärtus kokku on 379 krooni. /tl 2-6; 7-10/ - tunnistaja IS04.09.2008.a. koostatud kuulamise protokolli selle kohta, et 25.08.2008.a. kella 18:00-19:00 vahel kohtas Lasnamäe turu Säästumarketis Andreid (perekonnanime ei tea, juhututtavad). Nad istusid kaupluse kõrval pingil, kus pruugiti alkoholi. IS läks pood limonaadi tooma. Jooki valides nägi, et Andrei jooksis kauplusest välja ning tema järgi jooksis naisterahvas. Ta võttis limonaadi ja väljus kauplusest. Vanemad tädid, kes kaupluse ees kaupa müüsid, tulid tema juurde ja ütlesid, et nägid kuidas tema sõber (kellega alkoholi pruukis) haaras müüjalt koti ning jooksis minema. Rohkem ta Andreid ei näinud. Ta ei teadnud, et Andrei kavatseb varastada ja ei tea ta ka mida Andrei varastatud kotiga tegi. /tl 17-20/ fotod turvakaamera salvestusest, milles oli läbi viidud operatiiv-jälitus ning mille tulemusena tehti kindlaks isik, kes pani toime varguse, kelleks osutus D.N-iks. /tl 24-28/ A-Selver AS avaldust selle kohta, et 02.10.2008.a. kella 17:30 paiku palus Torupilli Selver aadressil Vesivärava 31, Tallinn võtta vastutusele D.N õigusvastase teo toimepanemises. /tl 56/ tunnistaja KK02.10.2008.a. koostatud kuulamise protokolli selle kohta, et oli ta oli tööl 02.10.2008.a. kella 17:30 paiku, kui nägi, et musta värvi riietusega noormees suundus õlle leti poole, võttis sealt ühe pudeli Gini ja pani selle taskusse. Kassadest möödus kauba eest maksmata. Turvatöötaja palus tal tulla temaga koos turvaruumi, kus noormees võttis taskust välja purgi Gini. Taskutest võttis noormees välja veel 7 (seitse) süstalt ja ühe matkanoa. Kaup tagastati kauplusele rikkumatult. /tl 58/ väärteoasjades 28.06.2008.a. kiirmenetluse otsust nr 2315,08,008010 ja 08.05.2008.a. otsust nr 2315,05,004241, mille kohaselt D.N pani kahel korral toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
/tl 76-77/ - - D.N-i tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Samuti on D.N kohtu alla antud süüdistatuna
järgi selles, et tema 23.09.2008 ähvardas telefoni teel AB ja LB tervisekahjustuse tekitamise ning vara hävitamisega ning kannatanutel oli alust karta ähvarduste täideviimist. Sel moel D.N tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumisega ähvardades kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist pani toime
Samuti on D.N kohtu alla antud süüdistatuna
järgi selles, et tema 24.09.2008 hommikupoolikul Tallinnas, Kreutzwaldi 2 asuvas Grand Hostel’i ruumides väänas AB kätt põhjustades valu. Sel moel D.N valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega pani toime
Süüdistatav ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi ning seletab, et AB elas ta koos 4 aastat. 24.septembril 2008.a pidi täituma täpselt 4 aastat kooselu. Ta armastas A aga viimane otsustas tema juurest lahkuda ja see oli ebameeldiv. Ta helistas A pärast seda ja rääkis talle jõhkrusi. A ta millegagi ei ähvardanud Rääkis karistamisest lihtsalt emotsionaalsest purskest. . Lihtsalt olid sõnad telefoni teel ja jõhkrus, millegi muuga ta oma solvumust ja armukadedust väljendada ei osanud. Saatis samuti jõhkraid SMS-sse. Peale seda, kui A tema juurest ära läks ei ole ta LB helistanud ega ka rääkinud. Tema arvates on absurdne see, et ta võis helistada ja rääkida seda, et ta teeb midagi ja et Lilia ei saa sünnitada normaalset last. Ta ei sõitnud nende maja juurde ega torganud läbi A ema auto rehve. Kooselu ajal A panid nad vastastikusel soovil A ja tema asju panti, kui neil lõppes raha. Taheti edasisi meelelahutusi. Ta ei väänanud A kätt viimase tööjuures viibides. 24. septembril, umbes kell 10.00 läks ta tema töö juurde eesmärgiga kustutada enda number tema telefonist, see oli samuti emotsioonide ja solvumuse purse. Ta läks A juurde, tervitas, võttis laualt A telefoni ja hakkas oma numbrit kustutama, mille järel A haaras tema käest telefoni. Kõrval seisis neil meesterahvas, kes haaras tema käest ja hakkas seda välja väänama surudes ta diivanile. Kõrval seisis veel naisterahvas, kes palus mehel ta lahti lasta, kuid mees kutsus ikkagi politsei. A kätt ta ei ole väänanud. See oli A, kes püüdis sel ajal, kui ta telefoni hoidis ja numbrit kustutas, oma telefoni tema käest välja väänata, kuid ta ei teinud isegi katset A kätt telefonist eemale ühtida, kuna ta hoidis ühe käega telefoni ja kustutas numbrit. /tl 44-48/ Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu AB24.09.2008.a. ütlustega selle kohta, et alates 23.09.2008.a. hakkas D.N talle helistama ning lubas vigaseks teha, ei võimalda rahulikult elada ning tal tekivad suured probleemid ja ebameeldivused ning sama juhtub ka tema emaga ning kõik tänu sellele, et ta kolis D.N-i juurest ära (olid 4 aastat suhtes ja 19-20 september kolis A.B D.N-i korterist minema). Samuti ütles D.N, et lõikab tema uut noormeest. Andrei hakkas saatma SMS-sse ähvardava sõnumina, et kui politseist avaldust tagasi ei võeta siis rikub tema elu ära. 24.09.2008.a. tuli Andrei tema töö juurde ning korraldas seal skandaali. Hakkas A käest mobiiltelefoni haarama, mille peale kutsuti politsei. Andrei väänas tema kätt, mille korduva palumise peale lasi Andrei käe lahti. Antud situatsiooni kohta on ka tunnistajad. Arsti poole ta ei pöördunud. Andrei jätkas talle helistamist, et kahetseb politsei väljakutsumist ning avalduse esitamist ja sellepärast tekivad A veel probleemid. Reaalselt Andrei tema suhtes mingeid tegevusi toime ei - - - pannud, kuid kardab Andrei poolseid ähvardusi. Antud kartus tekkis sellest, et viimase poole aasta jooksul on Andrei veidralt käituma hakanud: võttis tema asju ja viis pandimajja; võttis tema nimele SMS-laenusid; karjus tema peale, kui ei andnud raha ja tõstis tema suhtes kätt. Praegu, kui ta Andrei juures ei ela enam on viimane muutunud tigedaks ja kardab Andrei käitumist/tl 35-38/; kannatanu LB ütlustega selle kohta, et D.N-i teab 5 aastat, hetkest kui tema tütar (A B ) hakkas temaga sõbrustama. Kaks aastat tagasi Andrei muutus. Temani hakkasid jõudma kuuldused, et Andrei ei kohtle tema tütart hästi. Tema tütar kulutas Andrei peale raha, mida nemad mehega olid andnud. Pärast tuli Andrei nende juurde ja ütles, et tal on vaja töö jaoks autot ja nad mehega olid nõus andma auto tingimusel, et hakkab selle auto eest igakuiselt raha andma. Auto lõhkus ta ära, müüs maha ja neile ei tagastanud midagi. Samal ajal ostis tütar liisinguga sülearvuti ja mõne aja pärast Andrei võttis selle endale, et filme vaadata ja arvutit ta ei tagastanud. Kui nad küsisid, kus on „läptop“, vastas Andrei, et see on lõhutuna remondis. Pärast kõike seda vahetas Andrei telefoninumbri ja nendega rohkem ei suhelnud, kuid tütar jätkas temaga kohtumist, lootis millelegi, uskus teda. Nad said tütre sõbrataridelt teada, et Andrei oli kuhugi pannud keti koos ripatsiga, mis nemad olid tütrele kinkinud. Nad said aru, et Andrei kasutab nende tütre majanduslikku olukorda omal eesmärgil. 2008.a. augusti lõpul lõpetas tütar Andreiga suhtlemise ja septembris teatas talle, et rohkem temaga kohtuma ei hakka. 23.septembril algasid kõned öösiti nii tütre kui ka tema telefonile. Andrei helistas talle ja rääkis, et tahab A tagasi ja kui ta tagasi ei tule, siis ei saa tema sünnitada normaalset last ja ta korraldab selle, et ta jääb autost ilma. Andrei teab, kus nad elavad ja ta teeb midagi majaga, et nad nii hästi ei elaks. Hommikul, pärast Andrei kõnet, sõitis ta lapsega lasteaeda ja avastas, et autol on tagumised rattad läbi torgatud. Ta ei tea, kes seda tegi, kuid see kokkulangevus sundis tal reaalselt tundma hirmu ähvarduste pärast, mis Andrei telefoni teel välja ütles. /tl 39-42/ tunnistaja LR 14.10.2008.a. koostatud kuulamise protokolli selle kohta, et 24.09.2008.a. pani tähele, kuidas klaasseina taga A juurde lendas noormees, kuidas viimane vasaku käega võttis A käest ja parema käega haaras laualt mobiiltelefoni. Kuna kõik toimus kiiresti ei märganud ta, kas noormees väänas A kätt, nägi käe haaramist ning selle pööramist ümber tema telje. Läks noormehe juurde ja ütle, et ta lahkuks ning laseks A lahti. №ormees märkusele ei reageerinud ega tahtnud lahkuda. Möödus üks tööline, kes tuli samuti nende juurde. Kui kutsuti politsei siis noormees jäi kuidagi vaikseks. /tl 49-52/ väärteoasjades 28.06.2008.a. kiirmenetluse otsust nr 2315,08,008010 ja 08.05.2008.a. otsust nr 2315,05,004241, mille kohaselt D.N pani kahel korral toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
/tl 76-77/ D.N-i tegevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
ja 121 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. D.N on varem kriminaalkorras karistamata, väärtokorras korduvalt karistatud. Kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna temale väärteokorras määratud rahatrahvid on tasumata ning need ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on põhjendatud
Kriminaalasjas on T. K esitanud tsiviilhagi summas 4879 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.