← Eesti

1-09-20853/6

Obsah (4)§ 424§ 66§ 50§ 44

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-20853 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-20853

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav G.L, ik.XXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteomenetluse korras ühel korral karistatud, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.L kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o.

15450 (viisteist tuhat nelisada viiskümmend) krooni riigituludesse ( 30x515).

§ 66

sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus G.L’ e poolt 2 tasumisele ositi täitmise tähtajaga 12 (kaksteist) kuud, so. 1288 (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa) krooni üheteistkümnel kuul ja 1282 (üks tuhat kaheksakümmend kaks) krooni ühel kuul (15450:12). Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „G.L, 1-09-20853, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses või otsuses määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 50alusel võtta Kalmet Ligi’ lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista G.L’ elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas AS või AS Swedbangas nr 221023778606, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-20853, isik kelle eest tasutakse – G.L, nõude liik – sundraha. Sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik G.L’ t süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.11.2009.a. kella 23:13 paiku G.L-i maakonnas, Kuressaare linnas, Pikk tn 60 juures sõiduautot Volkswagen Polo r/n: XXXXXX alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,88 mg/l +/- 0,09 mg/l, lõplik näit 0,79 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani G.L toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Prokurör on saatnud toimiku G.L-i süüdistuses

§ 424

järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. G.L on antud kohtu alla kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav G.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid G.L-ile süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus G.L’ ele nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, so 515x30=15450.-(viisteist tuhat nelisada viiskümmend) krooni riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 15450.-:12=1288.-(üks tuhat kaheksasada kaheksa) krooni kuus 11 kuul ja 1282.-krooni ühel kuul. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks

§ 50lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

(1)kuuks. G.L selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub kokkuleppega. G.L on nõus temale esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja tähendus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav G.L, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et G.L tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 44

lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 44

lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna G.L-i päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt on 515 krooni, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäära 515 krooni (tl. 18-19). KrMS § 175 lg1 p9, 179, 180lg1 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

§ 50lg1 alusel on põhjendatud G.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.