1-09-15944/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.

1. 2009.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 09- 15944 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi P.G süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi Prokurör Rita Siniväli Süüdistatavad 1)nimi: P.G 2)elu- või asukoht ja aadress: asub Vanglas, elukoht xxx 3)isikukood või sünniaeg: xxx 4)kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik 5)haridus: keskeriharidus 6)emakeel: vene keel 7)töökoht või õppeasutus: ei tööta 8)karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral: - 09.12.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3a vangistusega tingimisi katseajaga 1a 6k; - 11.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 4k vangistusega tingimisi katseajaga 1a 6k; 9) valitud tõkend: kinnipeetud 20.05.2009; vahistatud 21.05.2009 10) kvalifikatsioon Kaitsja Argo Küünemäe Kannatanu esindaja Valeri Orlyankin KarS § 118 p 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.G aastat ja 3 kuud. KarS § 118 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.12.2008.a. otsusega mõistetud karistuse, see on 4 kuu võrra, lugedes liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 20.05.2008.a. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista P.G-lt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest , s.o. 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.G-lt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 7987 krooni ja 20 senti ja ekspertiisitasu summas 4715 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri
2. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ P.G , kriminaalasi 1-09-15944, menetluskulud“ Dokumendid menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista P.G-lt AO kasuks 30 000.krooni. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendid 2 CD plaati jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (03.12.2009.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa: P.G süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes,
4. mai 2009.a. kella 06.50 – 07.00 paiku Tallinnas, Vilde tee 121c garaažibokside juures lõi põhjendamatult AO´i kaks korda rusikaga näkku, kaks korda jalaga alaselga ja üks kord ette rinna piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus killustikule ja seejärel lõi teda üks kord jalaga vastu pead, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – peaaju kõvakelmealuse verevalumi paremal otsmiku-oimu-kiiru piirkonnas, nahamarrastused otsmikule ja vasaku silma alalaule ning nahaaluse verevalumi vasaku silma alalaule. Eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega pani P.G toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.G taotles enda küsitlemist kohtuistungil. Ta tunnistab, et just tema tegevuse tagajärjel võisid kannatanule tekkida rasked kehavigastused, kuid kinnitab, et ta käitus kannatanu löömisel vaid enesekaitseks. Ta oli koos kannatanu ja oma sõbra O baaris, koos tarvitati alkoholi. Kui nad kolmekesi baarist lahkusid, siis kannatanu hakkas tüli norima bussipeatuses seisnud mehega ja lõi tall e jalaga vastu jalga. O jooksis kannatanu juurde, et teda võõra mehe juurest eemale tirida. Võõras mees läks ära. Siis ründas kannatanu AO O ja lõi teda vastu kulmu. Kas O pihta sai, seda ta ei tea. A lõi ka teda huule piirkonda või lõua vastu. Tema jooksis eemale. Kui ta uuesti A ile lähemale läks, siis A lõi teda jalaga. Tema lõi vastu. A järgnes talle endiselt ja siis pööras ta ümber ja lõi A rusikaga näkku. Lõi enesekaitseks, kuna ei osanud arvata, mida A tema selja taga ette võtab. Lõi enesekaitseks. Siis kukkus A maha selili. Ta läks A lähemale ja kui nägi, et A millelegi ei reageeri, siis kutsus kiirabi. Tunnistab end süüdi selles, et lõi, kuid ta kaitses end. Tsiviilhagiga summas 100 000 krooni ta nõus ei ole. On põhimõtteliselt nõus kahju hüvitama, kuid mitte nii suures ulatuses. Kohus leiab, et P.G süü on täielikult tõendamist leidnud temale inkrimineeritud kuriteos. Ei ole tuvastatud, et P.G oleks kannatanu löömisel viibinud hädakaitseseisundis. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes, mis haakuvad ka toimiku kirjalike materjalidega. Kannatanu AO´i ütlustest (tl 18 – 22, 29 - 32) nähtub, et ta mäletab sündmusi hetkeni, mil ta jõudis koos P.G ja tema sõbraga garaažide juurde. Mingit tüli ei mäleta, ka ei mäleta mingeid hoope. Mingil hetkel lihtsalt mälu ja teadvus kustusid. Seega ei mäleta kannatanu ise kuriteosündmusest midagi. Tunnistaja IT´i ütlustest (tl 5 - 10) nähtub, et tema nägi, kuidas kino „Kaja“ poolt tulid üle Vilde tee kolm noormeest. Näis, et nad olid ühest seltskonnast. Kaks nooremat meest tulid pisut eespool, mees, kelleks osutus kannatanu, tuli tagapool. Umbes 2 m kaugusel. Üks eespool kõndinud meestest pidurdas end kogu aeg, hüples kannatanu ümber ja oli kuidagi ärritunud olekuga. Tema sõber kutsus teda korrale sõnadega „Jäta ta. Jäta. Lähme“. Kuid noormees jätkas kannatanule ligi tikkumist, kuigi kannatanu läks rahulikult ja ei tülitanud kedagi. Mingil hetkel lõi noormees kannatanut hooga rusikaga kaks korda näkku. Löögid olid väga tugevad ja ta imestas, et kannatanu ei kukkunud ja jätkas liikumist. №ormees, kes lõi, läks paariks sekundiks eemale, siis läks kannatanu juurde tagasi, hakkas tema ümber hüppama, tegi mõned käeliigutused ja püüdis meest näkku tabada, kuid ei tabanud. Siis hakkas kannatanut jalgadega neerude piirkonda lööma. Lõi kaks korda jalga. Kolmanda löögi lõi jalaga rinna piirkonda. Löögid olid väga tugevad, justkui oleks inimene võtteid harjutanud. Pärast lööki rindu kannatanu kukkus killustiku peale peaga garaažide suunas ja ei liigutanud enam. Kohe , kui kannatanu kukkus, siis sama lööja mees tuli uuesti kannatanu juurde ja lõi teda hooga tugevasti vastu pead jalaga. Edasi kirjeldas tunnistaja seda, kuidas noormehed said aru, et kannatanuga on midagi korrast ära ja kuidas nad kustusid kiirabi. Kui kiirabi saabus, siis noormehed ütlesid kiirabile midagi sellist, et nemad nägid, kuidas mees kõndis, siis kukkus ja kutsusid siis kiirabi. Tema oli seda kuuldes ärritunud, sest oli pealt näinud , kuidas sündmused tegelikult aset leidsid. Tema rääkis kiirabitöötajatele sellest, mida ta nägi. Eelnimetatud tunnistaja ütlustest ei ole alust kahelda, sest ta on juhuse tahtel olnud nö objektiivne vaatleja. Tunnistajal ei ole mingit põhjust anda ebaobjektiivseid ütlusi või lausa valetada temale täiesti võõraste inimeste kohta. Erinevalt süüdistavast, tunnistaja O.M ja kannatanust oli tunnistaja kaine ja ka seetõttu on tema ütlused usutavad ja ilmselt täpsemad kui joobes isikul. Tunnistaja O M ütlustest (tl 59 - 64) nähtub, et kannatanu lõi teda ja hiljem ka P.G. Kui püüdis uuesti P.G lüüa, siis P.G võttis hoogu ja lõi kahel korral rusikaga kannatanut vastu pead, peale mida kannatanu kukkus ja jäi lamama. Ta ei mäleta, et P.G oleks maaslamavat kannatanut löönud. Peab võimalikuks, et kõiki detaile ei mäleta, sest oli alkoholijoobes. Lõuna PO ettekandest (tl 2) nähtub, et 17.05.2009.a. said politseitöötajad väljakutse Vilde tee 123 juurde. Kohapeal oli vägivallatunnustega ja teadvuseta kannatanu, kiirabiekipaaži töötaja ütles, et kannatanu viiakse haiglasse. Kohal olid kaks noormeest: P.G ja O M , kes kinnitasid, et nemad leidsid selle kannatanu ja teda ei tundnud. Seega valetasid nii tunnistaja O.M kui P.G selle kohta, mis tegelikult juhtus ja sellest tulenevalt on kohtul alust kahelda ka nende hilisemate ütluste tõepärasuses juhtunu kohta. Asitõendi vaatlusprotokollist , CD (tl 14 - 17) nähtuvalt on salvestatud 17.05.2009..a häirekeskusele tehtud telefonikõne, kus meesterahvas, kes hädaabi numbril helistab kinnitab, et „me kaklesime, ta kukkus praegu…“ Äratundmiseks esitamise protokollist (lisatud fototabelid) (tl 23 – 28) nähtub, et kannatanu AO on ära tundud P.G kui isiku, keda ta baaris kostitas viinaga ja kellega koos ja kelle sõbraga koos läks ta hiljem oma maja suunas kõndides Vilde tee garaažide juures. Teatiselt (tl 33) kannatadasaanud isiku saabumise kohta nähtub, et AO saabus 17.05.2009..a kella 07.38 ajal haiglasse. Kehavigastuse tekkimise asjaolude lahtrisse on märgitud: baarist väljudes sai peksa kahe inimese poolt, mille tagajärjel kukkunud ja pole teadvusele tulnud. Kohtuarstlikes ekspertiisiaktides (tl 36 – 37, 90 - 91) antud arvamustest nähtub, et AO tuvastati 17.05.2009.a. SA Põhja-Eesti regionaalhaiglas peaaju kõvakelmealune verevalum paremal otsmiku-oimu-kiiru piirkonnas, nahamarrastused otsmikul ja vasaku silma alalaul ning nahaalune verevalum vaskau silma alalaul. Selline peaajutrauma on eluohtlik tervisekahjustus ja vajas operatiivset ravi. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekpertiisimääruses näidatud ajal löökidest kõva tömbi esemega (näiteks rusikaga, jalaga) Hospitaliseerimisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse leiti AO verest 3,87 promilli etanooli, mis vastab raskele alkoholijoobele. P.G tuvastati 20.05.2009.a. kohtuarstlikul läbivaatusel paranemisjärgus nahamarrastus parema suunurga piirkonnas. Tervisekahjustus võib olla tekitatud ekpertiisimääruses näidatud ajal ja viisil, so 17.05.2009.a. löögist kõva tömbi e4smegea, võimalik, et rusikaga. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik ning paraneb tavapäraselt ühe nädala jooksul. Kannatanu haigusloo koopiast nähtuvad samuti kannatanule tekitatud vigastused ja ravi, mida kannatanu vajas pärast tema suhtes toimepandud kuritegu (tl 39 - 58). Iseloomustusest (tl 101) P.G kohta nähtub muuhulgas, et süüdistatav on väga impulsiivne ja võib alkoholijoobes vägivaldseks muutuda. Kannatanu AO esitas tsiviilhagi summas 100 000.- krooni ja seletas kohtule, et selliselt hindab ta endale tekitatud moraalse kahju suurust. Kohus nõustub kannatanu seisukohaga selles osas, et temale on tekitatud moraalne kahju seoses P.G poolt tema suhtes toimepandud kuriteoga, see on raske isikuvastase ründega. Kannatanu tervis ei ole tema enda sõnul täielikult taastunud , ta vajab rehabiliteerivat ravi ka käesoleval ajal. Kannatanule moraalse kahju summa määramisel (kannatanu poolt taotletud summa vähendamisel) arvestab kohus ka sellega, et kannatanu oli ise end viinud raskesse joobesse vahetult enne kuriteosündmust, mistõttu ka tema enda käitumine ei pruukinud olla korrektne , adekvaatne ja isegi mitte õiguspärane. Kohus ei välista, et kannatanu ja süüdistatava vahel ning omakorda kannatanu ja tunnistaja O.M vahel võis esineda teatav konflikt juba enne, kui neid märkas tunnistaja I.T , seda kinnitab ka süüdistataval esinev vigastus, kuid tunnistaja I.T objektiivsed ja erapooletud ütlused näitavad kohtu arvates selgelt ja üheselt , et mingit hädakaitse vajadust tingivat olukorda sündmuskohal ei olnud ja P.G on vastutav kannatanule tekitatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. P.G pani toime kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega, lüües kannatanut jalaga pähe, möönis P.G raske tagajärje saabumist kannatanule. P.G kahetseb toimepandut ja tema kahetsus on kohtu arvates siiras, seda arvestab kohus süüdistatav karistust kergendava asjaoluna. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses kuulub karistus vähendamisele 1/3 võrra. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, siis tuleb mõistetud karistusele liita varasemalt mõistetud kandmata karistus. Karistusest vabastamiseks ei esine aluseid ja P.G-le mõistetud vangistus kuulub reaalselt kandmisele. Samuti ei esine kohtu arvates kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tähelepanu väärib, et varasemalt on P.G poolt toimepandud kuriteod olnud samuti seotud vägivallaga, kuid P.G ei ole varasematest karistustest teinud endale vastavaid järeldusi ja jätkas kuritegelikku käitumist ka talle eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Siiski arvestab kohus karistuse mõistmisel ka asjaolu, et ka kannatanu oli raskes alkoholijoobes ja ei käitunud samuti ilmselt mõni aeg enne kuriteosündmust õiguspäraselt. Anne Ennok kohtunik