lg-le 1 ja § 130 lg-le 41 võtta S.T kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalist viivitamata vahi alla. Karistuse kandmise aja algust hakata lugema alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19. aprillist 2010. a.
lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja S.T-lt menetluskuluna sundraha 2 000.- (kaks tuhat) krooni.
ja § 424 alusel määrata, et S.T on õigus tasumisele kuuluv menetluskulud tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus vähemalt 200.- (kakssada) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt
15.peatüki sätetele. I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: S.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, • 23.03.2009 kella 23.33 paiku üritas Tartus Turu 6 asuvast AS-ile Eesti Statoil kuuluvast teenindusjaamast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 1,5-liitrist pudelit alkohoolset jooki A´Le Coq Gin väärtusega 55.90 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata klienditeenindaja sekkumise tõttu. • 09.02.2010 kella 21.55 paiku üritas Tartus Kalda tee 43 asuvast A-Selver AS-ile kuuluvast kauplusest Anne Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 0,75-liitrist pudelit veini St Laurent Cellar Rajnai Rizling väärtusega 54 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. • 11.02.2010 kella 20.05 paiku üritas Tartus Riia 1 asuvast Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvast Tartu Kaubamaja toidumaailmast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pakki grillvorste 0,210 kg väärtusega 13.65 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani S.T toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud:
S § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.T-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, on seisukohal, et S.T, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on kokkulepe sõlmitud
§-de 239-245 sätteid järgides. Kohus on veendumusel, et S.T 2 on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.T süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tõkendi osas Kohus on seisukohal, et kuivõrd S.T on viimase aasta jooksul korduvalt toime pannud varguse katseid, siis on käesoleval juhul
lg 41 alusel põhjendatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks S.T vahistada selleks, et takistada tal toime panemast uusi kuritegusid ja tagada kohtuotsuse täitmine. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on sundraha suuruseks II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni.
lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades S.T varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle
ja § 424 alusel võimalus menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus vähemalt 200.- krooni. Kohus peab põhjendatuks sundrahast välja mõista 2000.- krooni. Ülejäänud osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.