Obsah (7)

§ 263§ 66§ 56§ 218§ 58§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Tartu Maakohus 6. augustil 2009. a Tartus Tartu kohtumajas 1-08-7184 ko

§ 263

p 1,4 järgi Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Z.J elukoht: XXXX XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud neljal korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Süüdistatav Advokaat Heiki Kuningas K.R elukoht: XXXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 1 kord tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Anu Pärtel T.O elukoht: XXXXXX XXXX; isikukood: XXX; 1 varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.J

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 16 000 (kuusteist tuhat) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: esimese 11 kuu jooksul tuleb Z.J tuleb tasuda igakuiselt 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend)krooni ja viimasel kuul 1370 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni. Süüdi tunnistada K.R

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 12 300 (kaksteist tuhat kolmsada) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: igakuiselt tuleb K.R tasuda 1025 (üks tuhat kakskümmend viis) krooni. Süüdi tunnistada T.O

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5 000 (viis tuhat) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: igakuiselt tuleb T.O tasuda 1000 (üks tuhat) krooni. Z.J-ile, K.R-ile ja T.O-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse menetluskulud järgmiselt: Z.J-ilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimiku paljundamise ja postikulud 97 (üheksakümmend seitse) krooni ja 85 senti, ekspertiisitasu 2500 (kaks tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsja tasu 5303 (viis tuhat kolmsada kolm) krooni ja 60 senti; K.R-ilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimiku paljundamise ja postikulud 97 (üheksakümmend seitse) krooni ja 85 senti, ekspertiisitasu 2500 (kaks tuhat viissada) krooni ja kaitsjatasu 4560 (neli tuhat viissada kuuskümmend) krooni; T.O-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimiku paljundamise ja postikulud 97 (üheksakümmend seitse) krooni ja 85 senti, ekspertiisitasu 750 (seitsesada viiskümmend) krooni ja kaitsjatasu 4560 (neli tuhat viissada kuuskümmend) krooni. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank) (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 28. augustil 2009. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus T.O, K.R-i ja Z.J-i süüdistatakse selles, et nemad grupis koos 01.07.2007. a ajavahemikul kell 22.30 kuni 23.05 Tartumaal Tartu vallas XXX külas panid toime avaliku korra raske rikkumise, kasutades vägivalda, mille käigus surus Z.J K.P. sõiduauto ukse vahele. Seejärel võttis T.O kannatanu kaelast kinni ja Z.J ja K.R lõid kannatanut mitmeid kordi rusikatega ja jalgadega näo piirkonda, millega tekitasid K.P. füüsilist valu ja näo põrutuse verevalumiga parema silma all. Seejärel lükkas Z.J C.P. sõiduauto istmele ja koos K.R-iga lõid üksteise järel kannatanut ühe korra jalaga näo piirkonda. Seejärel sai C.P. sõiduauto ukse kinni, kuid T.O tõmbas ukse uuesti lahti ja lõi ühe korra C.P jalaga näo piirkonda. Eeltooduga tekitati C.P. füüsilist valu ning pea ja näo põrutuse nahamarrastuste ja verevalumitega laubal. Sellise tegevusega rikkusid T.O, K.R ja Z.J avalikku korda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu, kuna tarvitasid vägivalda grupis võõraste isikute vastu ilma erilise põhjuseta ja häirides konfliktis mitteosalenud V.P. , E.B. ja M.V. rahu. Sellega T.O, K.R ja Z.J panid toime

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. II Tõendid ja kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse osas Kannatanute K.P. ja C.P. ning tunnistajate E.Ü., M.V. ja V.P. ütlustega on tõendatud, et nad sõitsid viimase sõiduautoga

1. a suvel õhtusel ajal XXX talli juurde, et viia sinna E.Ü. . E.Ü. ütlustega on tõendatud, et kui ta jõudis XXX tallide juurde, helistas ta oma trennikaaslasele, kes oli koos süüdistatavatega, et see tuleks ka tallide juurde. Läks mõni minut mööda, kui tallide juurde sõitsid autoga Z.J, K.R, T.O. Z.J tuli esimesena autost välja ja läks K.P. juurde ning hakkas teda süüdistama. E.Ü. läks vahele ja palus maha rahuneda, kuid selle peale ärritus K.R ja tõmbas või tõukas K.P. ning selle peale läks kakluseks, kõik olid K kallal. Siis tuli C.P. autost välja ja läks vahele ning siis toimus Z.J-i ja C.P. vahel kaklus. K löödi jalaga mitu korda näkku, lööjaks oli Z.J. Kas T.O kedagi lõi või mitte, seda E.Ü. ei näinud. Tunnistaja hakkas karjuma appi. Mingi hetk tõugati K autosse ja autojuht sõitis ära. Tema ja M.V. jooksid 50-100 m autole järgi, kus nad auto peale võeti. 3 Tunnistaja V.P. oli sündmuse toimumise ajal oma autos juhiistmel. Tema ütluste kohaselt tulid kolm noormeest, kellega läks ütlemiseks. K.P. oli autos tagaistmel, auto uks oli lahti ja keegi lõi auto ukse peal K, kes ja millega, seda ta ei näinud. Kui C.P., kes istus tema kõrval esiistmel, hakkas väljuma autost, siis löödi teda üks kord. Pärast ütluste avaldamist meenus tunnistajale, et üks noormees lõi C.P. jalaga näkku ja K löödi ka jalaga näkku, kui ta juba autos istus. M.V. ütluste kohaselt alustas löömist keegi süüdistatavatest. C.P. löödi kindlasti jalaga pähe, keegi süüdistatavatest kaugemale ei läinud, kõik olid tegevuses sees. Ta üritas vahele minna, kuid teda lükati eemale. Kogu sündmus oli šokki tekitav. Kui nad said K.P. autosse, sõideti ära. Kuna tunnistaja ei mäletanud, kes täpsemalt ründas kannatanuid, avaldati tema varasemad ütlused ja tunnistajale meenus, et K.R ja Z.J lõid K.P. rusikaga näkku ja kui K.P. lükati autosse, siis lõi K.R teda jalaga näkku. C.P. lõi jalaga näkku kas K.R või Z.J. Kannatanu K.P. ütluste kohaselt tulid tallide juurde kolm süüdistatavat, kes omavahel midagi rääkisid ja siis tulid kohe talle kallale, tirisid autost välja. Kõik kolm peksid teda kuhu said – näkku, kõhtu, pähe. Vend C.P. tahtis appi tulla, siis hakati teda peksma, löödi talle jalaga näkku ja pähe. Peksid kõik kolm. Peksmise tagajärjel oli tal silm sinine ja kondid valutasid, vend oli haiguslehel- tal olid peavalud ja põrutused. K.P. on 11.10.
2. a esitatud fotode järgi äratundmiseks T.O, Z.J ja K.R (kd I, tl 23-28). Kannatanu ei tundnud neist kedagi ära, väites, et löömise ajal ta lööjatele tähelepanu ei pööranud. Kannatanu C.P. ütluste kohaselt tulid pärast seda, kui nad olid jõudnud tallide juurde, sinna kolm noormeest punase Volkswagen Passatiga. Nad tulid autost välja ja üks läks kohe K.P. juurde, surus ta ukse vahele. See oli Ergo. Tema läks autost välja ja sai kohe jalaga näkku. Esimesena lõi Ergo, teisena Margo. Siis ta tõmbas ukse kinni, T.O tõmbas autoukse lahti ja lõi teda jalaga näkku ja tema jala ukse vahele. Siis sai ta ukse kinni tõmmata, venna tagaistmele ja nad sõitsid minema. Peksmise tagajärjel tuli tal suust verd, suud sai väga vähe avada, muhk oli, peavalud on praeguseni. Esimene nädal ei saanud ta tööle minna, nägu oli paistes ja suured peavalud. C.P. on 11.10.
3. a esitatud fotode järgi äratundmiseks T.O, Z.J ja Margo K.R (kd I, tl 10-14). Kannatanu tundis neist ära T.O isikuna, kes 01.07.
4. a viimasena tõmbas lahti autoukse ja lõi teda jalaga paremale poole näo piirkonda. K.R ja Z.J tundusid kannatanule tuttavad, kuid ta ei mäletanud, kus ta on neid näinud. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et C.P. esines pea ja näo põrutus nahamarrastuste ja verevalumitega laubal. Vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 01.07.2007 löökidest kõvade tömpide esemetega - kängitsetud jalaga (kd I, tl 5-6). K.P. on ekspert tuvastanud näo põrutuse verevalumiga parema silma all, mis võivad olla saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 01.07.2007 löökidest kõvade tömpide esemetega –rusikaga, kängitsetud jalaga (kd I, tl 19-20). Mõlema kannatanu vigastused põhjustavad eksperdi hinnangul lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat. T.O ja Z.J ei ole end neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. K.R on tunnistanud oma süüd selles, et ta lõi autos kõrval istunud noormeest jalaga. Kõik kolm süüdistatavat on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et 01.07.
5. a õhtul olid nad XXX s K.R-i pool grillimas. Tallide juurde läksid nad T.O ütluste kohaselt sellepärast, et Z.J-ile oli varem kõne olnud, kus teda ähvardati. Kui Ergole tuli kõne, et see seltskond on seal, siis läks ta K.R-i ja Ergoga kaasa ohutuse pärast, et 4 peksa ei saaks. K.R ja Z.J läksid oma sõnul vaatama, mis tallide juures toimub, kuna kuulsid signaalitamist. T.O ütluste kohaselt oli tallide juures punane Audi, üks noormees oli väljas, Ergo läks temaga rääkima. Tema ise läks autojuhi juurde ja küsis, milles asi. Sellel ajal oli rüseluseks läinud ja Ergo suruti ees istunud noormehe poolt tagumise ukse vahele. Teine noormees oli samuti Ergole kallale läinud ja Margo läks neid lahutama. Tema ise kedagi ei löönud, võttis taga istuval noormehel jalast kinni, et teda välja tirida, kuid siis löödi talle vastu kätt. Ergo, Margo ja kahe sinna sõitnud noormehe vahel oli rüselus. Margo ja Ergo tõrjusid, ka jalaga ja keegi võis selle käigus pihta saada. K.R andis järgnevalt ütlusi selle kohta, et tallide juurde jõudes läks Ergo ühe sealoleva noormehega juttu ajama, kuid siis tuli kõrvalistuja autost välja ja läks Ergole kallale, tõmbas tema pea tagumise ukse peale. Siis läks tema Ergole appi ja lõi selle noormehe jalaga autosse sisse, löök võis minna rindu. Ta ei näinud, et Ergo oleks kedagi löönud. Ergol oldi kahekesi kallal ja ta rüseles. Erinevalt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, mis vastuolude tõttu avaldati (kd I, tl 43) ja kus ta tunnistas, et Ergo lõi ühte noormeest rusikaga näkku või keha piirkonda, jäi K.R kohtus selle juurde, et tema ei vaadanud kes kuhu lõi ja tema ei usu, et Ergo lõi noormeest rusikaga näkku. Z.J-i ütluste kohaselt helistas E.Ü. Ethelile, kes oli nendega koos K.R-i pool grillimas, kuid Ethel ei tahtnud temaga rääkida. Siis läks signaalitamiseks ja nad sõitsid koos Margo ja T.O-ga tallide juurde vaatama, mis toimub. Seal oli auto, mille ees seisis K. ja rääkis telefoniga, C istus autos esiistmel. Tema läks K juurde, juhatas ta autosse, et ta sõidaks minema. Z.J tegi tagumise ukse lahti, et ta istuks autosse, kuid siis tuli K vend välja, haaras ta tagumise ukse piida peale. Samal ajal tampis K teda rusikaga pähe. Siis tuli Margo ja tõrjus C ära, tõukas ta autosse. Üks hetk oli vend temast eemal ja siis sai ka K autosse ja nad sõitsid minema, tüdrukud jooksid järgi. Tunnistaja T.L. , kes elab ca 70 m kaugusel XXX tallist, andis järgmisi ütlusi:
6. a suvel kuulis ta tallide juurest auto häält, sinna oli tulnud lõbus seltskond, kus oli ka tüdrukuid. See oli kella 22.00-23.00 vahel õhtul, oli juba hämar. Kümnekonna minuti pärast tulid kohale autoga Margo, Ergo ja Roland. Margo jäi auto juurde, hõikas, et mis te teete siin eraterritooriumil, minge minema. Roland läks teise auto juhiga rääkima, seisis juhi ukse juures. Ergo läks selle auto ees seisva noormehe juurde ja talutas ta auto juurde, et ta istuks autosse. Siis tuli kõrvalistuja autost välja ja millegipärast jäi Ergo kägaras asendisse, see mees, keda ta saatis, oli tal seljas. Siis tuli sinna Margo ja teine mees tõrjus Margo eemale. Löömist tema ei näinud, oli rüselus. Tüdrukud kiljusid. Ergo rabeles lahti, võõrad istusid autosse ja sõitsid minema. Seda sündmust jälgis ta oma elamu aknast ca 50 m kauguselt. R.A. ja E.S. ei viibinud süüdistuses märgitud ajal XXX talli juures ja ei oska kuriteo asjaolude kohta ütlusi anda. Kannatanute K ja C.P., tunnistajate E.Ü. , M.V. ja V.P. ütlused on vastuolus süüdistatava ja osaliselt ka T.L. e ütlustega selles, kes oli ründe algatajaks. Kohus leiab, et selles osas on õiged kannatanute ja tunnistajate Ü, V ning P ütlused, mille kohaselt kannatanute peksmist alustasid süüdistatavad. E.Ü. ütlustega on tõendatud, et Z.J lõi K.P. mitu korda jalaga näkku. Ka tunnistaja V.P. kinnitab, et keegi lõi K jalaga näkku, samuti löödi jalaga näkku C.P., kui ta juba autos istus. M.V. tunnistab, et K.R ja Z.J lõid K.P. rusikaga näkku ja kui K.P. lükati autosse, siis lõi K.R teda veel jalaga näkku. K.R on K.P. jalaga 5 löömist autos ka ise tunnistanud. K.P. ise ei oska öelda, kes kuhu täpselt lõi, kuid kinnitab, et teda peksid kõik kolm süüdistatavat. Ta ei tundnud kedagi peksjatest ka ära. Kohus on seisukohal, et tema peksmise puhul on täpsemad tunnistajate Ü, V ja P ütlused, kes nägid sündmust kõrvalt. K.P., olles ise rünnatavaks, ei pruukinud täpselt aru saada, kes kuhu lõi, tema tajumist võis mõjutada ka eelnevalt tarvitatud alkohol. Alkoholi tarvitamist enne sündmuskohale jõudmist on tunnistanud K.P. ise, öeldes, et jõi paar õlut, samuti E.Ü. , kelle sõnade kohaselt oli K.P. alkoholi tarvitanud juba enne XXX sõitmist ning ta soovis, et K ei tuleks seetõttu kaasa vaid läheks koju magama. C.P. näkku löömist tõendavad lisaks tunnistaja P ütlustele veel tunnistaja V ütlused, mille kohaselt lõi kas K.R või Z.J teda jalaga näkku ning C.P. ütlused selle kohta, et teda lõid jalaga näkku kõik kolm süüdistatavat. Ta on kindel, et viimasena lõi just T.O, keda mäletab kõige paremini, kuna ta seisis auto ukse kõrval. Tunnistaja T.L. kinnitab, et tema löömist ei näinud, kuid siin tuleb arvestada asjaoluga, et ta jälgis sündmust ca 50 m kauguselt läbi akna, mistõttu võis toimuv talle tunduda rüselusena, mille puhul ei olnud tal võimalik lööke täpsemalt eristada. Eelnevate ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kõik kolm süüdistatavat võtsid ühiselt osa K ja C.P. peksmisest. K.P. lõid Z.J ja K.R ning C.P. ühe korra jalaga kõik kolm süüdistatavat. Tunnistajate ja kannatanute poolt antud ütlused on kooskõlas ka eksperdi poolt kannatanutel tuvastatud vigastustega – nii C.P. kui ka K.P. l olid vigastused pea piirkonnas. C.P. oli pea ja näo põrutus nahamarrastuste ja verevalumistega laubal, mis võisid eksperdi arvamuse kohaselt olla tekitatud löökidest kängitsetud jalaga, s.o viisil, millist on kirjeldanud kannatanu ise, tunnistajad V ja P. Analüüsides süüdistatavate endi ja tunnistaja T.L. e ütlusi, on kohus seisukohal, et need on ebaloogilised ega kattu täies ulatuses ka süüdistatavate enda kaitseversiooniga, mille kohaselt olid nemad rünnatavate seisuses. Kõik sündmuskohal viibinud isikud on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, kuidas C.P. ja K.P. said autosse ja siis sõitis auto kiiresti sündmuskohalt ära, jättes samas seltskonnas viibinud tüdrukud maha, kes olid sunnitud autole järele jooksma. Nii on Z.J öelnud, et üks hetk oli vend temast eemal ja siis sai ka K autosse ja nad sõitsid minema, tüdrukud jooksid järgi. Seega on süüdistatav möönnud, et K.P. l tekkis võimalus oma autosse pääseda. Selline käitumine ei ole iseloomulik ründavale poolele. Seega olid kannatanud sunnitud sündmuskohalt põgenema, et pääseda edasisest peksmisest. Kuriteo toimepanemise aeg 01.07.
7. a ajavahemikul kell 22.30 kuni 23.05, on tõendatud kõige täpsemalt patrulllehega (kd I, tl 35-37), millest nähtub, et politseipatrull oli Amme Grilli juures kohal kell 23.
8. Amme Grill on E.Ü. ütluste kohaselt XXX tallidest 3-4 km kaugusel. Politsei kutsus kohale C.P. vahetult peale sündmuskohalt lahkumist, seega toimus peksmine lühikest aega enne nimetatud kellaaega. Tekkinud konflikti põhjus tuleb välja eelkõige Z.J-i ja tunnistaja E.Ü. ütlustest, kes olid samal päeval eelnevalt telefoni teel omavahel suhelnud. E.Ü. soovis, et tema endine sõber Z.J tuleks talle Tartusse järgi ja viiks XXX sse. Viimane keeldus. Samal ajal tuli sinna ka E.Ü. uus poisssõber K.P. , kes oli alkoholi tarvitanud, hakkas E.Ü. sõnul räuskama, võttis telefoni ja hakkas ise Z.J-iga rääkima ning neil tekkis telefoni teel konflikt – jutt oli labane, lubati peksa anda. Selle kohta on ka süüdistatavad andnud samasuguseid ütlusi, öeldes, et Z.J pani oma telefoni kõlari peale ja kõik kolm süüdistatavat kuulsid seda juttu.
9. juuli
10. a õhtul helistas E.Ü. S. juures viibivale treeningukaaslasele Ethelile, kuid ei saanud temaga rääkida ja ta palus edasi öelda, et ta on kohal ja et Ethel tuleks talli. Z.J-i ütluste kohaselt helistas E tema telefonile, et rääkida E. Seega sai Z.J teada, et E.Ü. on tulnud tallide juurde. T.O on tunnistanud, et ta läks Z.J-i ja 6 K.R-iga talli juurde kaasa ohutuse pärast, kuna ähvardati ja ei saa lasta kedagi niisama peksta. Seega oli tekkinud konfliktne olukord K.P. ja Z.J-i vahel, mille lahendamisse kaasati ka kõrvalised isikud- Z.J-i poolt K.R ja T.O ning K.P. poolt C.P. Seega ei olnud XXX talli juures 01.07.
11. a lahendatava tüli puhul tegemist K.P. ja Z.J-i omavahelise tüli lahendamisega isikuvastase süüteo raamides vaid avaliku korra raske rikkumisega

§ 263järgi.

Avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (Riigikohtu 18.03.2003. a otsus nr 3-1-1-102-03). Löömise pealtnägijateks olid asjasse mittepuutuvad isikud M.V. ja V.P, kelle õigusrahu ilmselgelt tekkinud olukord rikkus, M.V. sõnul oli olukord šokki tekitav. E.Ü. oli kaudselt tekkinud konflikti põhjuseks, vahelüliks Z.J-i ja K.P. vahel, mistõttu ei saa teda käsitleda kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse

§ 263mõttes.

Z.J, samuti K.R ja T.O, kes olid kuulnud osaliselt pealt Z.J-i ja K.P. telefonivestlust, teadsid, et kõiki sündmuskohale saabunud isikuid ei ole võimalik tekkinud konfliktiga seostada, seega pidid nad pidama võimalikuks asjaolu, et nende käitumine võib rikkuda teiste kõrvaliste inimeste õigusrahu. Lisaks sellele tuleb arvestada, et sündmus leidis aset XXX talli juures, mis on küll eravaldus, kuid kuhu käivad ratsutamistreeningutele kõrvalised isikud ning läheduses asus T.L. e elamu. See oli kõigile kolmele süüdistatavale teada ning nad pidid arvestama, et sellises olukorras võib nende käitumine häirida mitte ainult K.P. ga kaasas olnud isikute rahu vaid ka T.L. pere rahu.

§ 263näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra raske rikkumise eest.

Vaidlust ei ole selles, et XXX tall on eravaldus ja peksmine toimus sellel territooriumil. Ainuüksi see asjaolu, et tegemist on eravaldusega, ei kinnita seda, et selline koht ei võiks olla avalik. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-102-03 on märgitud, et avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. XXX tallis käisid ratsutamas kolmandad isikud, kellega tegeles treener. Seega oli omanik võimaldanud kolmandatele isikutele viibimise oma eravalduse territooriumil ning XXX talli ja sinna viivat sissesõiduteed, kus kuriteosündmus aset leidis, on seetõttu võimalik vaadelda avaliku kohana. Samas rõhutab kohus, et erinevalt

§-st 262 ei pea süütegu aset leidma avalikus kohas, et seda oleks võimalik kvalifitseerida avaliku korra raske rikkumisena. Kõige olulisemaks kriteeriumiks on see kas süüteoga rünnatakse avalikku korda ja selline rünne on kohtu hinnangul Z.J-i, K.R-i ning T.O poolt toime pandud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et Z.J, K.R ja T.O on toime pannud

§ 263

p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja isikute grupis ning neid tuleb selle eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 263

p 1,4 järgi on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7 Z.J on kriminaalkorras karistamata. Kehtivaid väärteokaristusi on karistusregistri väljavõtte kohaselt 4, mis on määratud liiklusalaste rikkumiste eest ajavahemikus märts 2007 kuni aprill 2008, rahatrahvid on tasutud (I kd I, tl 70, 99-102). K.R-i ei ole kriminaalkorras karistatud. Väärtegude eest on karistusregistri väljavõtte kohaselt üks arhiveerimata karistus

§ 218

lg 1 järgi, kuid arvestades seda, et see on täidetud 30.03.2006, on tegelikult ka nimetatud karistus kustunud vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1-le 30.03.

1. a, kuna karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta (kd I, tl 64-65). K.R-i iseloomustatakse RMK Vara metskonnast, kus ta töötas traktoristina alates
2. aastast, hea töötajana, kes näitas üles initsiatiivi, sai hästi hakkama igapäevatööga ja konfliktsete olukordade lahendamisega. Iseloomult tasakaalukas, rõõmsameelne ja aktiivse ellusuhtumisega (kd I, tl 79). T.O ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud (kd I, tl 61). T.O, K.R-i ja Z.J-i karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58, ei ole.

Puuduvad ka

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Hinnates kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis, leiab kohus, et süüdistatavaid on võimalik karistada kergema karistusliigi – rahalise karistusega. Rahalist karistust on võimalik

§ 44lg 1 kohaselt mõista 30-500 päevamäära.

Avaliku korra raske rikkumine on T.O, K.R ja Z.J esimene kuritegu, mistõttu on nende mõjutamiseks piisav sanktsiooni keskmisest väiksem rahaline karistus. Karistusmäära puhul võtab kohus arvesse iga kuriteo kaastäideviija teopanust avaliku korra raske rikkumise toimepanemisel ning karistab süü suurusest tulenevalt Z.J-i kõige suurema rahalise karistusega, s.o 200 päevamäära ja T.O kõige väiksema rahalise karistusega, s.o 100 päevamäära ning K.R-i 150 päevamäära suuruse karistusega. Rahalise karistuse mõistmisel võtab kohus vastavalt

§ 44lg-le 3 aluseks süüdistatavate keskmise päevasissetuleku 2006.

a, mis oli K.R 82 krooni ja Z.J 80 krooni (kd I, tl 73-74). T.O maksuameti andmetel 2005-

1. a maksustatavat tulu ei ole olnud (kd I, tl 54), tema trahvi suuruse arvutamisel on aluseks miinimumpäevamäär 50 krooni. Eeltoodu alusel mõistab kohus K.R-ile karistuseks rahatrahvi 12 300 krooni, Z.J-ile 16 000 krooni ja T.O-le 5000 krooni. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud Kannatanu C.P. on kohtueelsel uurimisel esitanud taotluse (kd I, tl 77), milles taotleb tervisekahjustuse eest kas rahalist kompensatsiooni 250 000 krooni või seda, et talle määrataks grupp, mille raha hakkab saama igakuiselt. Kohtuistungil 04.05.
2. a (kd II, tl 6,7) avaldas C.P, et kindlasti esitab ta tsiviilhagi, kuid see on tema teha, millal ta selle esitab ja ta võib selle esitada ka eraldi menetluses. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist kohtus. C.P. poolt prokuratuurile esitatud avaldus ei vasta tsiviilhagi nõuetele, kannatanu ei ole oma nõuet täpsustanud ka kohtuliku uurimise käigus, mistõttu on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas puudub tsiviilhagi, mida kohtul oleks võimalik sisuliselt menetleda. 8 Menetluskuludeks on käesolevas asjas kohtuekspertiiside maksumus kokku summas 5750 krooni, kahtlustatavate kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud a´ 7 krooni, postikulud 272.50 krooni ning määratud kaitsjatele makstud tasud: Z.J-i kaitsjale kohtueelsel uurimisel 743.40 krooni ja kohtus 4560 krooni, K.R-i ja T.O kaitsjale kohtumenetluses 4560 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu tuleb igalt süüdistatavalt temaga seotud menetluskulud välja mõista. Ekspertiisitasud peab kohus põhjendatuks jagada järgmiselt: Z.J ja K.R tuleb mõlemal hüvitada 2500 krooni ning T.O, kelle süü on kõige väiksem, 750 krooni. Samuti tuleb kõigilt süüdistatavatelt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Ingeri Tamm Kohtunik 9