lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav K.E ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht puudub, elukoht: Xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 29.04.2010-30.04.2010, so 2 päeva Varasem karistatus:
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud,
Tallinna Linnakohtu 21.03.2005 otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistus 1 aasta,
Harju Maakohtu 12.03.2008 otsusega
, § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud,
Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva,
Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. K.E süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.04.2010-30.04.2010 so. 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta K.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva K.E suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.E temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.E järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada K.E-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.09.
Kohtuistungil süüdistatav K.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 29.04.2010 koostatud Optimera Estonia AS-i avalduse kohaselt 29.04.2010 kell 17:50 aadressil Peterburi tee 71 kaupluses Ehituse ABC peeti kinni isik, kes viis kauplusest välja kaupa summas 1004 krooni. (t/l 2 – 3) • 29.04.2010 koostatud tunnistaja Sergei Š ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt viibides tööl ja täites oma ametialaseid kohustusi turvamehe ametis 29.04.2010 kella 17.40 paiku tuli kauplusesse Ehituse ABC kahtlane keskealine meesterahvas, kellel seljas oli musta värvi nahkjope ja jalas helesinised teksapüksid ja läks rauakaupade osakonda. Selles osakonnas nähti, kuidas see mees pani oma põue tööriistad. Kauba eest maksmata ja jõudnud kassadest mööda, peeti kinni kell 17.52, kontrolli käigus leiti isiku juurest tööriistad summas 1004 krooni. (t/l 6 – 9) 3 • 29.04.2010 koostatud isiku läbivaatuse protokolli kohaselt K.E juurest leiti: kupüürid: 1x5 EURO, 1x10 USD, 2x 25 krooni, 1x10 krooni, 1x100 krooni, 3 x 5 krooni, 1x2 krooni, must rahakott (mille sees juhiluba nr ET448440, ID-kaart nr B0149079, 2 Hansapanga kaarti ja Neste Oil kaart SAnimele), püksirihm, tulemasin, valgest metallist kaelakett ristiga.(t/l 25) • 29.04.2010 ja 03.05.2010 koostatud tunnistaja ning kannatanu SA ülekuulamisprotokollide kohaselt 29.04.2010.a. kella 18.00 paiku Ehituse ABC kaupluse turvaruumist, aadressil Peterburi tee 71, Tallinn ja varastati tema jope taskust: rahakott, maksumusega 200,00 krooni, sularaha summas 180,00 krooni, 10 USD (118,10 EEK), 5 EUR (78,20 EEK), ID-kaart tema nimele, Hansapanga koodikaardid, Hansapanga deebetkaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid maksumuseta, kokku summas 576,30 krooni. SA pidas turvatöötajana 29.04.2010 kell 17:40 paiku Ehituse ABC kauplusest kinni varga K.E, toimetasid ta turvaruumi. Isik oli rahulik ning käeraudu ei kasutatud. SA avastas rahakoti kadumise kell 20:00, helistas politseisse, kust talle teatati, et tema rahakott leiti K.E asjade läbivaatlusel. 03.05.2010.a. sai kannatanu kätte kõik asjad, mis olid varastatud tema jope taskust. (t/l 26 – 29, 43 – 45) • 30.04.2010 koostatud kahtlustatava K.E ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.04.2010.a kella 18.00 paiku läks Ehituse ABC kauplusse, selleks, et vaadata kaupa. Kaupluse müügisaalis tal tuli mõte varastada. Läks Rauakaupade osakonda, võttis riiulilt noa maksumusega 43,00 krooni, lapiktangid maksumusega 269,00 krooni, lapiktangid maksumusega 259,00 krooni, käärid maksumusega 198,00 krooni, kruvikeerajate komplekti maksumusega 235,00 krooni. Seejärel läks kassast mööda kauba eest tasumata. Kui möödus turvaväravast, siis tuli tema juurde turvatöötaja. Turvatöötaja viis ta kaupluses olevasse turvaruumi. Seal ta palus näidata, mis on jope põues. Võttis jope põuest välja tema poolt varastatud kaupa ja andis turvatöötajale. Kaup on tagastatud kauplusele. Siis istus turvaruumis ja ootas politseitöötajat. Nägi jopet ja võttis jope taskust rahakoti. Rahakoti pani oma taskusse. Juba politseiosakonnas, politseitöötaja tegi turvakontrolli ja leidis tema poolt varastatud rahakoti. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Kuriteo pani toime, sest tal pole raha. (t/l 34 – 37) • 03.05.2010 koostatud asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks: ID-kaart B0149079 (isikutunnistus) SA nimele, juhiluba SA nimele, Hansapanga Hansa NET paroolikaart, Hansapanga kaart SA nimele, kaart PARTNER SA nimele, kaart NESTE OIL SA nimele, kaart MAXIMA aitäh, rahakott musta värvi nahast, sularaha, kupüürid: 5 EURO, 10 DOLLARS, 100 krooni, 25 krooni, 25 krooni, 5 krooni, 5 krooni, 5 krooni, 2 krooni ja mündid kogusummas 3 krooni. (t/l 40 – 42) • Väljatrükk Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusest, mille kohaselt K.E-le mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel 2 kuud ja 20 päeva,
(t/l 47 – 48) • Kiirmenetluse 25.03.2010 otsus väärteoasjas nr 2315,10,002534, millest nähtuvalt K.E-le mõisteti
(t/l 49 – 50) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 52-53) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.E süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Sergei Š ’i ütlusi, tunnistaja ja kannatanu SA ütlusi, Harju Maakohtu 16.12.2008.a. otsuse väljatrükki, isiku läbivaatuse protokolli, Optimera Estonia AS avaldust, asitõendite vaatlusprotokolli, kiirmenetluse otsust 25.03.2010 väärteoasjas nr 2315,10,002534, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.E käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K.E temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli 25.03.2010 karistatud
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning sellele järgnevalt süüdistatakse teda kuu aega hiljem toime 4 pandud kahe varguse toimepanemises, millest esimene jäi katse staadiumisse. Seega oli K.E
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 29.04.2010 kella 17.54 paiku Tallinnas, Peterburi tee 71 asuvas Optimera Estonia AS-le kuuluvas kaupluses Ehituse ABC K.E peitis endale rauakaupade osakonnas tööriistu kokku hinnaga 1004 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Seejärel, olles kinni peetud ja paigutatud turvaruumi 29.04.2010 kella 18.00 paiku Tallinnas, Peterburi tee 71 asuvas kaupluse Ehituse ABC turvaruumis varastas K.E SA jope taskust viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 200 krooni, milles oli sularaha summas 180 krooni, 10 USA dollarit, mis Eesti Panga kursi alusel on 118.10 krooni, 5 eurot, mis Eesti Panga kursi alusel on 78.20 krooni, SA nimele väljastatud ID-kaardi, juhiloa, Hansapanga deebetkaardi ning koodikaardi, samuti erinevad kliendikaardid, kokku SA’le kuuluvaid esemeid 576.30 krooni vääruses. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on avaldanud kahetsust toimepandus, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistatavat kuu aega enne inkrimineeritud kuritegude toimepanemist karistatud varguse katse eest väärteokorras rahatrahviga. Sellele järgnevalt püüdis ta varastada kauplusest tööriistu ning kui need temalt ära võeti kinnipidamise järgselt, siis varastas ta turvatöötaja rahakoti koos sisuga. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatava eesmärk oli igal juhul, hoolimata sellest, mil viisil ja kellelt, midagi varastada. Seega täitis ta kõik tingimused oma eesmärgi saavutamiseks ja selline käitumine näitab kahetsuse puudumist ja pühendumist eesmärgi saavutamisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd käesolevas asjas süüdistatakse K.E varavastastes kuritegudes ning tal puudub alaline ja kontrollitav sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud. Kuigi süüdistatav väitis, et ta saab sissetulekut abitöölisena hooajaliselt töötades, ei ole see sissetulek alaline ja pikaajaline ning see sissetulek ei ole kontrollitav. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 7 korda ja neist kuuel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Süüdistatavat on karistatud nii rahalise karistuse kui ka vangistusega. Seejuures on tema suhtes mitmel korral vangistus jäetud tingimisi kohaldamata või on teda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud. Kõigil juhtudel on need ärakandmata karistused aga täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise tõttu katseajal. Seetõttu võiks arvata, et süüdistatav ei sobi ka kriminaalhooldusele, kuivõrd oleks küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Samas vabanes ta eelmise karistuse kandmiselt üle aasta tagasi ning vahepeal pani toime kolm varavastast süütegu ühe kuu jooksul. Muude õiguserikkumiste toimepanemise kohta kohtul andmed puuduvad. Seejuures on süüdistatav oma väidetel vabanenud ka narkosõltuvusest kaks aastat tagasi ning karistusandmed näitavad seda, et teda karistati viimane kord narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest kaks ja pool aastat tagasi. Sellistest karistusandmetest võib järeldada, et süüdistatava ellusuhtumine on muutunud paremuse poole ning kohus leiab, et arvestades süü suurust, süüdistataval väidetavalt mõningase sissetuleku olemasu ja süüdistataval karistusandmete puudumist viimase aasta kohta, võib süüdistatavale mõistetava karistuse jätta kohaldamata. Seejuures, arvestades süüdistatava varasemaid karistusandmeid, peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju lõppkokkuvõttes ei tekkinud, sest esimesel juhul võeti süüdistatavalt varastatu ära ja teisel korral avastati varastatu tema juurest isiku läbivaatusel. Samas jäi varaline kahju saabumata mitte süüdistatava enese käitumise tõttu, vaid turvatöötaja ja politseiametniku 5 tähelepanelikkuse tõttu. Arvestades süüdistatava rünnete objektiks olnud asjade rahalist väärtust, leiab kohus, et need rahalised väärtused ei olnud kuigi suured, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.