katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 21.06.2010 a. kella 14.40 ajal Herne 30 maja juures juhtis mootorsõidukit Citroen reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 3, 20 mg/g, lõplik tulemus 3, 14 mg/g ). Sellise käitumisega rikkus LS § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega V.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav V.G tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav V.G ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 21.06 elukohas tarvitas konjakit. Vanem tütar lõpetas põhikooli ja pidid seda tähistama. Kuna tundis ennast hästi, otsustas sõidukit juhtida, et võtta peale noorem tütar. Politseinike märguandel peatas sõiduki ja tal tuvastati alkoholijoove. Ta oli näiduga nõus, kuid toimetati ikkagi Wismari haiglasse ja tal võeti vereproov. Kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult. Tunnistaja Raul A poolt kohtueelsel antud ütlustest nähtub, et 21.06 ta oli politseipatrullis ja juhtimiskeskusest laekus info, et mööda Laagna teed kesklinna poole liigub sõiduk Citoen, mille juht võib olla joobeseisundis. Mõne aja pärast märkas seda sõidukit reg. nr. xxx Herne tänaval. Enne parkimist see sõiduk tekitas liiklusõnnetuse, sõites otsa parkinud sõidukile. Sõiduki juhiks osutus V.G, kes paljude kordade korral ei suutnud alkomeetrisse puhuda. Indikaatorvahendisse puhumisega tuvastati V.G alkoholijoove 1, 54 mg/l. Sel põhjusel teda ei toimetatud politseijaoskonda, et puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Süüdistatava V.G süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määrusega, ekspertiisiaktiga, mille kohaselt tal tuvastati alkoholijoove 3, 20 +- 0,06 mg/g ( t.l. 2, 4– 7 ).
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, puhtsüdamlikku kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, koduperenaisena olekut, üldsuse esindaja ja politsei aktiivset ning kohusetundlikku rolli võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, seega teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.G
15000 ( viisteist tuhat ) krooni. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 200 ( kakssada ) miinimumpäevamäära s.o. 10000 ( kümme tuhat ) krooni.
2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.03.2010 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse 16000 krooni võrra ja liitkaristuseks mõista 26000 ( kakskümmend kuus tuhat ) krooni.
1 p. 1 alusel V.G võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 2 ( kaheks ) kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista V.G-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.G-lt kaitsjatasu 1500 krooni. 4 Välja mõista V.G-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 406 krooni. Rahalised nõuded p. 2, 3, 4 kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 4100064939 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.