4-09-23075/13

4-09-23075 K O H T U MÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-23075 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi L.P kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.09.2009.a otsusele väärteoasjas nr 6-3/56 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 1 järgi Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – L.P (isikukood xxx, elukoht xx) Kaebuse esitaja kaitsja Erkki Evart (Õigusbüroo Liivak & Suurväli OÜ; asukoht Endla 24-1, Tallinn) Kohtuväline menetleja – Maksu- ja Tolliamet Menetlustoiming Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise lahendamine, kaebuse läbi vaatamata jätmine taotluse RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 118 lg 2 p 1 kohus määras:
3. Jätta taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
4. Jätta L.P kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.09.2009.a otsusele väärteoasjas nr 63/56 läbi vaatamata.
5. Saata kohtumäärus kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale; tagastada väärteotoimik kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Maksu- ja Tolliameti 25.09.2009.a otsusega karistati L.P MKS § 153 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 6000 krooni selle eest, et tema äriühingu juhatuse liikmena esitas maksustamisperioodidel 2007.a juuni kuni detsember osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid, jättes osa osaühingu töötajatele makstud töötasust ja nendelt tasumisele kuuluvatest maksudest deklareerimata, mistõttu jäi riigile maksudena laekumata 16 356 krooni tulumaksu ja 25 868 krooni sotsiaalmaksu. 12.10.2009.a esitas menetlusaluse isiku kaitsja Erkki Evert kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes Maksu- ja Tolliameti otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist L.P teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Tallinna Halduskohus tagastas 20.10.
6. a määrusega kaebuse läbivaatamatult halduskohtumenetluse (HKMS) seadustiku § 11 lg 4 alusel, sest kohtuvälise menetleja otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 20.10.
7. a esitas L.P kaitsja Erkki Evert kaebuse kohtuvälise menetleja 25.09.
8. a otsuse peale Harju Maakohtule. Kaebusele lisatud kaaskirjas palus kaitsja lugeda kaebus õigeaegselt esitatuks seoses 10.10.2009.a kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtusse. Eksimus oli tingitud väga lühikesest kaebetähtajast ja asjaolust, et vastustajaks on Maksu- ja Tolliamet. 23.10.2009.a nõudis maakohus kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasja toimiku ning määras kaebuse arutamiseks kohtuistungi aja. Kohtuväline menetleja taotles korduvalt kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei olnud esitatud. Harju Maakohtu 26.03.2010.a märtsi otsuse väärteoasjas tühistas Riigikohus 06.08.2010.a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-55-10 ja saatis väärteoasja samale kohtule kohtulikuks eelmenetluseks. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole võimalik lugeda L.P kaitsja kaebuse esitamise ajaks 12.10.2009.a, mil kaitsja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule ja kaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda 20.10.2010.a, mil kaebus saadeti Harju Maakohtule, mistõttu on väär ka seisukoht, et kaebus kohtuvälise menetleja 25.09.2009.a otsuse peale on esitatud kohtule tähtaegselt (p 10,11). Kaebuse mittetähtaegsus on jäänud ekslikult tähelepanuta ja V™S § 117 lg 1 p 1 sätestatud kaebuse tähtaegsuse kontrollimise kohustus nõuetekohaselt täitmata, mis aga ei saa luua menetluslikku alust tähtaega rikkudes esitatud kaebuse läbivaatamiseks. Kuna Harju Maakohtule esitatud kaebusele lisatud kaaskiri on sisuliselt käsitatav kaebetähtaja ennistamise taotlusena, ei saa väita, et kaebuse esitaja pole kaebetähtaja ennistamist taotlenud (p 12,13). Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, leiab, et asjas ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks, kaebuse esitamise tähtaja taotlus tuleb jätta rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Ei kaebusest, kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena käsitletavast kaebuse kaaskirjast ega väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et L.P oleks kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul esinenud takistusi, mis oleksid käsitatavad mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. 2 Maakohus lähtub Riigikohtu 06.08.2010.a otsusesse märgitust, et kaebus käesolevas väärteoasjas on esitatud Harju Maakohtule pärast kaebetähtaja möödumist ja et kaebaja on esitanud taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaitsja ja kohtuvälise menetleja väiteid kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse puudumise kohta maakohus seega täiendavalt ei analüüsi. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu 12.02.
9. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja 18.01.
10. a määrus asjas nr 3-1-1-15205, p 6.). 06.08.2010.a otsuses käesolevas väärteoasjas on Riigikohus märkinud ka seda, et L.P kaitsja kaaskirjas osutatud asjaolud - V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja lühidus ja kaevatava otsuse tegemine Maksu- ja Tolliameti poolt - ei ole käsitatavad KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna V™S 178 lg 1 p 1 kohaselt peavad maa- ja ringkonnakohus järgima sama väärteoasja arutades Riigikohtu otsuses esitatud seisukohta seaduse kohaldamise kohta, ei analüüsi maakohus täiendavalt ka kaitsja väiteid kaebetähtaja lühiduse ja kohtuvälise menetleja isikust lähtunud eksituse kohta. Kaebuse esitamise tähtaja taotlusena käsitletavas kaaskirjas esitatud viide HKMS § 9 lg-le 5 ei ole maakohtu hinnangul asjakohane, kuna maakohtu asemel halduskohtusse esitatud kaebus ei olnud esitatud mitte väära kohtualluvuse, vaid väära kohtupädevuse järgi. Kuna kohtul, mille pädevusse esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu, puudub võimalus kaebuse edastamiseks vastavalt kohasele pädevusele, ei saanud kaebaja ega kaitsja käesolevas asjas ka eeldada, et kaebus loetakse tähtaegselt esitatuks sõltumata selle adressaadiks valitud kohtust. Riigikohus on 06.08.2010.a otsuses märkinud, et käesoleval juhul tuleb kaitsja osutatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestada, et kohtuvälise menetleja 25.09.
11. a otsuse vaidlustamisviites (kohtuvälise menetleja otsuse punkt 17) on selgitatud, et kaebuse selle otsuse peale võib esitada Harju Maakohtule (Riigikohtu otsuse p 14). Ka Erkki Evart’i volitusi tõendavast volikirjast nähtub üheselt, et teda on volitatud esindama L.P väärteoasjas 6-3/
12. Ehkki kohtusse ongi esitanud kaebuse L.P kaitsja, ei võtnud kaebuse esitamiseks kaitsja volitamine samas kaebuse esitajalt endalt õigust ega kohustust kontrollida, et kaebus oleks esitatud tähtaegselt ja õigesse kohtusse. Maakohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse ning volikirjast nähtuva esindusülesande konkreetsuse tõttu ei saanud ei kaebajal ega tema kaitsjal olla mingit ebaselgust selles, millises menetluses ja millisesse kohtusse tuli kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada ja kaebuse ekslik esitamine halduskohtusse on olnud 3 tingitud üksnes kaitsja tähelepanematusest ja kaebaja poolt kaebuse kohase esitamise kontrollimata jätmisest, mis ei ole aga kumbki isikuväliseks asjaoluks ning mida ei ole alust lugeda ka mõjuvateks isikust lähtuvateks kaebetähtaja möödalaskmist tinginud asjaoludeks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena käsitatavad, kaitsja viidanud ei ole ja neid ka asja materjalidest ei nähtu. Kuna kohus ei ole tuvastanud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid maakohtusse kaebuse tähtaegset esitamist, jätab kohus L.P kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse otsusele väärteoasjas nr 6-3/56 läbi vaatamata. Marie Tammsaar Kohtunik 4