KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2010.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-10944 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtui

§ 139

lg 2 pde 1,2,3 järgi vabadusekaotusega kümme kuud katseajaga kaks aastat; - 26.02.1998.

§ 139

lg 2 p-de1,2,3 järgi vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud katseajaga kaks aastat ja kuus kuud; - 9.04.1998.

139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi vabadusekaotusega kümme kuud; - 28.12.2000.

§ 139lg 2 p-de 1,2 järgi vabadusekaotusega üks aasta 11 kuud; - 09.01.2003.a Viljandi Maakohtu poolt Kr

K § 195 lg 2 järgi vangistusega üks kuu katseajaga üks aasta kuus kuud;05.01.2005.a Järva Maakohtu poolt KarS § 1999 lg 2 p-de 4,7,8 järgi vangistusega üks aasta viis kuud; - 17.03.2005.a Järva Maakohtu poolt KarS § 121 järgi vangistusega üks aasta kaheksa kuud; - 16.05.2007.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 424 järgi üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga kolm kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheksaks kuuks; - 27.11.2007 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424, 121 järgi ÜKT 296 tundi, juhtimisõiguse äravõtt 3 aastaks; - 2.10.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistus 7 kuud 27 päeva, juhtimisõiguse äravõtt 3 aastaks, vabanes 27.07.2009 Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Anu Rannaveski Resolutsioon Süüdi tunnistada O.I KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, s.o 180 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 10 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on O.I Pärnu Maakohtu kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: - elama kohtu määratud elukohas xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tallinna Vangla Pärnu Maakohtu kriminaalhoolsusosakonna Paide talituse juhatajal määrata kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista O.I-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja 32 (kakskümmend üheksa) krooni kohtukulude (postikulu) katteks ning kaitsja tasu katteks 1083 (üks tuhat kaheksakümmend kolm) krooni, millele lisandub käibemaks 216.60 krooni O.I tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „O.I, 1-10-10944, kaitsja tasu või sundraha või postikulu“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista O.I-lt 12000 (kaksteist tuhat) krooni A.V. kasuks (xxxxxxxxxxxxxx) kuriteoga tekitatud kahju katteks. Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates.. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Tuvastatud asjaolud ja süüdistus O.I kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuritegude asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuste kohta. O.I süüdistatakse selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna 10.06.2010 kella 8-13.00 vahelisel ajal xxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx külas xxxxxxxxx talumaja kõrvalt varastas salaja A. V. kuuluva veoauto GAZ-53 vanade numbrimärkidega xxx xxx väärtusega 12000 krooni, kasutades auto äraveoks Rikson Invest OÜ-st kohale tellitud transporditeenust tõstuk-kallurautoga VOLVO FH 12 registrinumbriga xxx xxx . O.I pani toime isikuna, keda varem on karistatud sellise teo eest, KarS § 199 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatav kinnitab, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud. Süüdistusest ja kokkuleppekohasest karistusest on aru saanud ja nõustub karistusega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava O.I-ga karistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb O.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tema süüdi tunnistamist KarS §-s 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega kolm kuud. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, s.o 180 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 10 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel on O.I kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule. Asjas on esitatud tsiviilhagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja välja mõistmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. Kohus on teinud kulutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, milleks on postikulu 32 krooni KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5 x 4350), s.o 6525 krooni; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb hüvitada kaitsjale makstav tasu, mis koosneb kohtueelses ja kohtumenetluses teostatud õigusabi eest ning on kokku 1083 krooni, millele lisandub käibemaks 216.60 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 199 lg 2 p 4; 69; 75 lg 1 ning KrMS §dest 180, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 5, 249, 306, 310 ja
2. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3