← Eesti

1-09-3287/7

Obsah (14)§ 329§ 422§ 201§ 199§ 209§ 424§ 65§ 69§ 64§ 50§ 27§ 32§ 56§ 70

1-09-32-87 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2009.a., Pärnu Kuninga tn. kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-3287 (08267001057) Kohtukoosseis k

§ 329

järgi lühimenetluses Prokurör Pille Juhkov Süüdistatav Nimi: N.V Elu- või asukoht: xxxxxx) Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: xxxxx Haridus: xxxxxx Emakeel: xxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxxx Kaitsja nimi: Ants Nõmmik Karistatus, kriminaalkorras karistatud: 1) Pärnu Maakohtu poolt 10.12.2001.a. KrK § 143 lg 2 p 1 alusel 1a6k v/k tingimisi 2a katseaajaga 2) Pärnu Maakohtu poolt 10.02.2004.a.

§ 422

lg 1, § 424 alusel 2a6k v/k ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks 3) Pärnu Maakohtu poolt 14.06.2004.a.

§ 201

lg 1 alusel rahaline karistus 7500 krooni 4) Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 01.06.2006.a.

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 2a6k vangistust, § 329 alusel rahaline karistus 10000 krooni (hiljem asendatud täielikult vangistusega) 5) Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 14.06.2007.a.

§ 209

lg 2 p 1,3 § 329 alusel 1 aasta ja 6 kuud vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga 6) Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 17.06.2008 a.

§ 424

ja § 329 alusel vangistus 2 kuud , lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 2 alusel vangistus: 1 aasta 3 kuud 26 päeva, mis asendati

§ 69alusel üldkasuliku tööga 952 tundi tähtajaga: 2 aastat; ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 1 aasta. Käesoleval 1

(8)1-09-32-87 ajal on tegemata 765 tundi ÜKT-d. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.08.2008.a. Kaitsja RESOLUTSIOON van.-adv. Ants Nõmmik määratud korras Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2; § 309 lg 1, 3; § 311-313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada N.V

§ 329järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja N.V karistuseks lugeda 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alustel suurendada N.V-le mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse 1 (ühe) aasta ja 22 (kahekümne kahe) päeva vangistuse võrra ning mõista N.V-le lõplikuks karistuseseks liitkaristus 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

  1. Välja mõista N.V-lt riigituludesse menetluskulud: - 6525 krooni sundraha - 1439 krooni ja 60 senti vandeadvokaat Ants Nõmmiku poolt osutatud riigiõigusabi eest kohtus. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank’is viitenumbriga
  2. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja kes või kelle eest tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.
  3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada N.V suhtes kohtuotsuse jõustumisel.
  4. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. 2

(8)1-09-32-87 I. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 1.1. N.V on antud kohtu alla lühimenetluse korras süüdistatavana alljärgnevas. N.V süüdistatakse selles, et tema hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles, et olles 17.06.2008a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

§ 424

alusel karistatud vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva mis

§ 69

lg 1, 3, 4 alusel asendati 952 tunni üldkasuliku tööga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega: 1 aastaks, kohtotsus on pööratud Autoregistrikeskuse poolt täitmisele ja N.V ei oma juhtimisõigust 18.06.2008 kuni 17.06.2009, - 20.06.2008.a. kella 14.00 ajal juhtis omamata mootorsõiduki juhtimise õigust Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn- Pärnu- Ikla- mnt- Valga- Uulu mnt ristmikul liikudes Uulu suunas mootorsõidukit Mitsubishi Eclipse xxxxx - 23.07.2008.a. kella 09.55 ajal juhtis omamata mootorsõiduki juhtimise õigust Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn- Pärnu- Ikla mnt- Vana Valga- Uulu mnt liikudes Surju suunas mootorsõidukit BMW 325i registreerimismärgiga 887 MIN. - 28.07.2008.a. kella 21.28 ajal juhtis omamata mootorsõiduki juhtimise õigust Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn- Pärnu- Ikla mnt 139-l mk liikudes Ikla suunas mootorsõidukit BMW 325i xxxxxxxxx, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid. Seega tema, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

  1. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 20.06.2008.a. episood - 20.06.2008 koostatud väärteoprotokolli (tlk 3) kohaselt juhtis N.V sõiduautot Mitsubichi Ecliopse reg nr 205 TFF 20.06.2008 kell 14.00 Tahkuranna vallas Tallinn-PärnuIkla mnt - Valga-Uulu mnt ristil, suunaga Uulu poole. Väärteosüüdistuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust ja olles eelnevalt karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest. Samasse väärteoprotokolli on andnud N.V ütlusi, et juhtis sõidukit ilma lubadeta ja et kahetseb seda. - juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tlk 4) kohaselt kõrvaldati eelpool nimetatud sõiduki juhtimisest N.V, kuna tal puudus juhtimisõigus. - tunnistaja D T ütluste (tlk 5-6) kohaselt oli ta 20.06.2008 kella 14.00 ajal koos konstaabel Jevgeni Ivanoviga tööl. Nad peatasid N.V poolt juhtud sõiduauto ja tuvastasid, et tal puudus juhtimisõigus. - Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Pärnu büroo vastuse (tlk 28) kohaselt kanti 05.07.2008 liiklusregistrisse Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 17.06.2008 kohtuotsuse nr 108-4381 alusel N.V-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks alates 18.06.2008 kuni 17.06.
  2. - Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 17.06.2008 kohtuotsuse nr 1-08-4381 (tlk 22) alusel tunnistati N.V süüdi

§ 424

ja § 329 järgi.

§ 64lg 1, 3 alusel mõisteti esmalt liitkaristuseks 3 kuud vangistust ja seda vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel, lugedes karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti seejärel liitkaristus 1 aasta, 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati see 952 tunni üldkasuliku tööga.

§ 50lg 1 alusel võeti N.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kohtuotsusel on jõustumise märkena märgitud 18.06.2008. 3

(8)1-09-32-87 - Karistusregistri teatise (tlk 37-44) kohaselt on N.V kriminaalkorras karistatud 6 korral ja väärteokorras 17 korral. 23.07.2008.a. episood - 23.07.2008 koostatud väärteoprotokolli (tlk 9) kohaselt juhtis N.V sõiduautot BMW 325i reg nr 887 MIN 23.07.2008 kell 9.55 Tahkuranna vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt Valga-Uulu mnt, suunaga Surju poole. Väärteosüüdistuse kohaselt muuhulgas juhtis ta mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust ja olles eelnevalt karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest. Samasse väärteoprotokolli on andnud N.V ütlusi, et juhtis sõidukit ilma lubadeta. - juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tlk 10) kohaselt kõrvaldati eelpool nimetatud sõiduki juhtimisest N.V, kuna tal puudus juhtimisõigus. - tunnistaja D T ütluste (tlk 11-12) kohaselt oli ta 23.07.2008 kell 9.55 ajal koos konstaabel Jevgeni Ivanoviga tööl. Nad peatasid N.V poolt juhtud sõiduauto ja tuvastasid, et tal puudus juhtimisõigus. 28.07.2008.a. episood - 28.07.2008 koostatud väärteoprotokolli (tlk 16) kohaselt juhtis N.V sõiduautot BMW 325 reg nr 887 MIN 28.07.2008 kell 21.28 Tahkuranna vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 139 kilomeetril, suunaga Ikla poole. Väärteosüüdistuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Samasse väärteoprotokolli on andnud N.V ütlusi, et ta käis autot näitamas, kuna ostjad ei osanud tulla ja et esitamiseks ei olnud anda luba, kui kontrolliti. - juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tlk 17) kohaselt kõrvaldati eelpool nimetatud sõiduki juhtimisest N.V, kuna tal puudus juhtimisõigus. - tunnistaja A T ütluste (tlk 19-20) kohaselt oli ta 28.07.2008 kell 21.28 koost vanemkonstaabel Kait Arenbergiga tööl. Nad peatasid N.V poolt juhtud sõiduauto ja tuvastasid, et tal puudus juhtimisõigus. N.V ütlused 20.06.2008, 23.07.2008 ja 28.07.2008 episoodide kohta - ütluste (tlk 23-25) kohaselt tunnistab N.V end süüdi nimetatud kolmes episoodis

§ 329järgi.

20.06.2008 ja 23.07.2008 annab N.V ütlusi selle kohta, et ta teadis enne sõitma hakkamist, et ta ei tohi sõiduautot juhtida. 28.07.2008 episoodi kohta annab N.V ütlusi, et ta sõitis põlluteel, mis on tema sõbra, kelle nime ta taha nimetada, eravaldus. Ta teadis, et seal võib juhtida sõidukit omamata juhtimisõigust, kuigi see on kohtu poolt karistusena ära võetud. 1.3. Kohtuistung Prokurör palus N.V esitatud süüdistustes süüdi tunnistada ja mõista talle

§ 329järgi 6 kuud vangistust, vähendades seda Kr

MS § 238 lg 2 alusel 4 kuuliseks vangistuseks.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 asendada tegemata üldkasuliku töö tunnid ümber 382 päevaks vangistuseks ning kokkuvõttes mõista N.V-le liitkaristuseks 1 aasta, 4 kuud ja 22 päeva vangistust. Kaitsja leidis, et vaidlus puudub selles, et N.V on toime pannud kuriteod ja leidis, et vangistusega karistamine ei ole põhjendatud, sest üldkasulikku tööd on N.V veel aega teha ja N.V puhul on olemas ka kergendav asjaolu. Kaitsja palus N.V-le määrata rahaline karistus summas 15 000 krooni. 4

(8)1-09-32-87 N.V viimases sõnas märkis, et tal on väike laps, ta tasuks karistuse ära, tal on töö ja sissetulek, mistõttu ta ei taha minna vangi. II. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2.1. Süüdistuse tõendatus

§ 329

järgi

§-s 329 on sätestatud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise objektiivne koosseis, selle kohaselt kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. N.V suhtes on tehtud Pärnu Maakohtu otsus 17.06.2008 (tlk 22) ja ARKi andmetel (tlk 28 ja 29) kanti N.V suhtes liiklusregistrisse juhtimisõiguse äravõtmine otsuse alusel 18.06.2008 kuni 17.06.

  1. Kohtuotsus jõustus
  2. juunil 2008 (tlk 22). Eelmärgitu kohaselt on süüdistustes toodud perioodil tuvastatud N.V puhul selliste objektiivsete tunnuste olemasolu, et kohtuotsus, millega võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus, on jõustunud ja täitmisele pööratud. 2.1.
  3. 20.06.2008.a. episood Mõistetud karistusest kõrvale hoidumine kui objektiivne tunnus on tuvastatud järgnevaga: väärteoprotokollis on N.V andnud ütlusi, et juhtis sõidukit ilma lubadeta ja kahetseb seda (tlk 3), seega süüdistatava enda ütluse alusel on tõendatav karistusest kõrvale hoidumine; tunnistaja D. T ütluste järgi peatasid nad N.V juhitud sõiduauto ja kontrollimisel puudus tal juhtimisõigus (tlk 5-6) ja seetõttu kõrvaldati otsusega N.V sõiduki juhtimiselt (tlk 4). Seega ka tunnistaja ütluste alusel on tõendatud, et N.V juhtis autot, s.t. hoidus kõrvale karistusest ja ka seetõttu ta kõrvaldati autot juhtimast. Eeltooduga on tuvastatud

§ 329objektiivsed tunnused.

Subjektiivselt pani N.V 20.06.2008 toime kuriteo

§ 329

järgi otsese tahtlusega, sest ta tahtis seda toime panna, kuna sõitis autoga ja ta oma ütluste alusel (tlk 23-25) kinnitas, et enne sõitma hakkamist teadis, et ta ei tohi sõiduautot juhtida.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb süüdistatava poolt

§ 329

sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Süüdistatav, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust täita kohtuotsust, otsustas siiski õigusvastase käitumise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü

§ 329sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid 5

(8)1-09-32-87 asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav

§ 329

sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi ja kohus mõistab seega N.V 20.06.2008 toimepandud kuriteos esitatud süüdistuse järgi süüdi. 2.1.2. 23.07.2008.a. episood Mõistetud karistusest kõrvale hoidumine kui objektiivse koosseisu tunnus on tuvastatud järgnevaga: väärteoprotokollis on N.V andnud ütlusi, et juhtis sõidukit ilma lubadeta (tlk 9), seega ka N.V enda ütlustega on muuhulgas tõendatud karistusest kõrvale hoidumine; tunnistaja D. T ütluste järgi peatasid nad N.V juhitud sõiduauto ja kontrollimisel puudus tal juhtimisõigus (tlk 11-12) ja seetõttu kõrvaldati otsusega N.V sõiduki juhtimiselt (tlk 10). Seega ka tunnistaja ütluste alusel on tõendatud, et N.V juhtis autot, s.t. hoidus kõrvale karistusest ja ka seetõttu ta kõrvaldati autot juhtimast. Eeltooduga on tuvastatud

§ 329objektiivsed tunnused.

Subjektiivselt pani N.V 23.07.2008 toime kuriteo

§ 329

järgi otsese tahtlusega, sest ta tahtis seda toime panna, kuna sõitis autoga ja ta oma ütluste alusel (tlk 23-25) kinnitas, et teadis enne sõitma hakkamist, et ta ei tohi sõiduautot juhtida. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb süüdistatava poolt

§ 329

sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav

§ 329

sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi ja kohus mõistab seega N.V 23.07.2008 toimepandud kuriteos esitatud süüdistuse järgi süüdi. 2.1.3. 28.07.2008.a. episood Mõistetud karistusest kõrvale hoidumine on tuvastatud järgnevaga: väärteoprotokollis on N.V andnud ütlusi, et juhtis sõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja läks autot ostjatele näitama (tlk 16), seega süüdistav ei eita autoga sõitmist; tunnistaja A. T ütluste järgi peatasid nad N.V juhitud sõiduauto ja kontrollimisel puudus tal juhtimisõigus (tlk 19-20) ja seetõttu kõrvaldati otsusega N.V sõiduki juhtimiselt (tlk 17). Seega ka tunnistaja ütluste alusel on tõendatud, et N.V juhtis autot, s.t. hoidus kõrvale karistusest ja ka seetõttu ta kõrvaldati autot juhtimast.. N.V annab ütlusi (tlk 25), et ta sõitis põllutee pea, mis on tema sõbra, kelle nime ta ei nimeta, eravaldus. Kohus märgib, kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt ei saa kohus tuvastada tema väidete õigsust, kui ta jääb passiivseks ja ei aita tuvastamisele kaasa. Kohus ei saa sellisel juhul lähtuda ütlustest, mis on paljasõnalised ja mittekontrollitavad. N.V ütluste kohaselt ta teadis, et seal teel võib juhtida sõidukit omamata juhtimisõigust, kuigi see on kohtu poolt karistusena ära võetud. Kohus leiab, et N.V on eksiarvamusel, kui leiab, et põlluteedel võib juhtida mootorsõidukit ka mootorsõiduki juhtimisõiguseta isik, samas kohus ei tuvasta, et N.V oleks sõitnud põlluteel, kui ta politseitöötajate poolt kinni peeti, sest tunnistaja A. T ülekuulamise protokollist (tlk 20) nähtub, et sõiduauto, mida juhtis N.V, sõitis mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed ja nii on ka fikseeritud väärteoprotokollis (tlk 16). 6

(8)1-09-32-87 Eeltooduga on tuvastatud

§ 329objektiivsed tunnused.

Subjektiivselt pani N.V 28.07.2008 toime kuriteo

§ 329

järgi otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, kui ta maanteel kinni peeti, et mootorsõiduki juhtimisõiguseta isik ei või mootorsõidukit juhtida, vaatamata sellele ta tegi seda, järelikult tahtis juhtida mootorsõidukit ilma kohtu poolt ära võetud juhtimisõiguseta. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb süüdistatava poolt

§ 329

sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav

§ 329

sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi ja kohus mõistab seega N.V 28.07.2008 toimepandud kuriteos esitatud süüdistuse järgi süüdi. 2.2. N.V-le mõistetav karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab N.V-le karistuse mõistmisel kergendavat asjaolu, et ta on end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Kohus raskendavaid asjaolusid ei tuvasta. Kohus peab aga eripreventiivsest küljest arvestama ka seda, kuidas on võimalik N.V edaspidi mõjutada, et ta kuritegusid enam toime ei paneks. N.V on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral ja väärteokorras 17 korral. 01.06.2006 mõistis Pärnu Maakohus N.V muuhulgas süüdi

§ 329

järgi ja karistas teda rahalise karistusega summas 15 000 krooni.

§ 70

lg 2 alusel asendati mõistetud rahaline karistus aga täies mahus 30.12.2008 Pärnu Maakohtu määrusega 66 päevase vangistusega. Samuti 17.06.2008 mõistis Pärnu Maakohus N.V süüdi muuhulgas

§ 329

järgi, mõistes lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 2 alusel 1 aasta, 3 kuud ja 26 päeva vangistust ning asendas selle

§ 69alusel 952 tunni üldkasuliku tööga.

N.V-le on järelikult juba varem mõistetud

§ 329järgi rahaline karistus 15 000 krooni, mida ta ei suutnud ära tasuda.

Vaatamata eeltoodule, et N.V on varem ka korduvalt karistatud

§ 329

järgi ja antud juhul on N.V veel pannud toime kuriteod

§ 329

järgi ajal, kui talle mõisteti tingimisi karistus samuti

§ 329järgi, tuleb N.V seekord karistada üksnes vangistusega.

Kohus on seisukohal puuduvad muud eripreventiivsed argumendid, et N.V oleks võimalik karistada kergemalt kui vangistusega. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi 7

(8)1-09-32-87 süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka üldpreventiivselt õiguskorra kaitsmise huvisid ja karistuse mõistmise loogikat ja aritmeetikat põhimõttel, et samakoosseisuliste ja enam-vähem sama süü suurusega toime pandud kuritegude eest korduval süüdimõistmisel ei saa isiku karistus minna iialgi kergemaks. Arvestades eeskätt ka N.V süü suurust, ei saa karistus minna leebemaks varasematest süüdimõistmistest

§ 329

järgi, sest kohus peab ka üldpreventiivsest aspektist kaitsma õiguskorra huvisid. N.V kohtuistungil viimases sõnas ütles, et tal on tal väike laps ja töö ning seetõttu ei taha ta vangistust, kohus leiab, et N.V süü suurus, eripreventiivsed ja üldpreventiivsed aspektid kaaluvad siiski väga tugevasti üles N.V poolt öeldu, mille abil ta sooviks vangistusest pääseda.

§ 329näeb ette sanktsiooniks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kohus kokkuvõtvalt leiab, et arvestades eeltoodut, N.V süü suurust ja oluliselt ka kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kahetsust, mõistab kohus talle vangistuse keskmise sanktsiooni määra järgi -

§ 329alusel 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja loeb N.V karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alustel suurendab N.V-le mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a. otsuse järgi ärakandmata 1 (ühe) aasta ja 22 (kahekümne kahe) päeva vangistuse (s.o. 765 üldkasuliku töö tunni asendamisel) võrra ning mõistab N.V-le lõplikuks karistuseseks liitkaristuse 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Kohus märgib, et vangistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja et mõistetud vangistuse kulgemist arvestatakse alates N.V kinnipidamiskohta ilmumisest. 2.

  1. Menetluskulud. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.V-lt riigituludesse: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha ja 1439 krooni ja 60 senti kaitsjatasu van.-adv. Ants Nõmmiku poolt osutatud riigi õigusabi eest kohtus. 2.
  2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta N.V suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.
  3. Asitõendeid ei ole. Indrek Nummert Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.