Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.F on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles alkoholijoobes ( 2, 25 mg/g ) juhtis 06.09.2009 a. kella 20.56 ajal Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit BMW reg. nr. 586 BBY. Seega V.F oma tegevusega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav V.F tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav V.F ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelse uurimise ajal antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 06.09 ta tarvitas alkoholi, jõi umbes 300 g viina. Ta teadis, et joobnud olekus sõidukit juhtida ei tohi, kuid tal oli vajalik sõita. Sõle tänaval politseinike märguandel peatas sõiduki ja tal tuvastati alkoholijoove ning seejärel ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Tunnistaja M Kaasik poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 06.09. ta oli politseipatrullis ja kella 20.56 ajal tuli teade, et mööda Sõle tänavat liigub sõiduk BMW, mille juht võib-olla joobnud. Sõle tänaval peeti nimetatud sõiduk kinni ja juhil V.F tuvastati alkomeetriga alkoholijoove 0, 91 mg/l. Juht toimetati politseiosakonda, kuid tõenduslikku alkomeetrisse keeldus puhumast ja seetõttu toimetati ekspertiisi vereproovi võtmiseks. Seejärel toimetati osakonda kainenema. V.F-ini süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist võrdlusmaterjali võtmise määruse, ekspertiisimaterjali võtmise ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise aktiga, mille kohaselt V.F tuvastati alkoholijoove 2, 25 mg/g, väärteomenetluse lõpetamise määrusega / t.l. 14 – 16, 19, 21 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, töökohaja iseseisva sissetuleku omamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.F
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära ( päevamäär 58 krooni ) s.o. 17400 krooni Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära s.o. 11600 krooni
1 alusel mõistetud rahaline karistus tasuda ositi võrdsetes osades ihakuiselt 5 kuu jooksul ja lõplikult rahaline karistus tasuda 30. aprilliks 2010 a.
1 p. 1 alusel V.F-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 ( kuueks ) kuuks Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumisest 2 Välja mõista V.F-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.F-ilt kaitsjatasu 1080 krooni 4 Välja mõista V.F-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 226 krooni Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 4100064939, sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.