lg 4 alusel määrata K.B-le katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada K.B täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 alusel määrata K.B-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas; 2) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust kriminaalhooldajaga eelnevalt kokkulepitud ulatuses; 3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 4) pöörduda psühhiaatri konsultatsioonile mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest ja alluda määratud ravile; 5) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning alluma kriminaalhooldaja määratud aegadel narkojoobe kontrollile; 6) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 7) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalabi programmis. Määrus K.B suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele. Vabastada süüdimõistetu K.B karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.06.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7977
ja § 121 järgi ja karistuseks on
Kinnipeetava karistusaeg algas 26.01.2009.a ja lõpeb 25.01.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 25.07.2009.a. 17.09.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.11.2009.a seisuga on K.B kandmata karistusaeg 2 kuud 23 päeva vangistust. K.B on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 19.03.1999.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 07.02.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 31, 4 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 3) 02.11.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 3 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust; 4) 15.07.2004.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 1, 2 järgi 2 kuud vangistust 1 aasta ja 10-kuulise katseajaga; 5) 08.05.2007.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 1, 2 järgi rahaline karistus 180 päevamäära, s.o 9000 krooni. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab K.B tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta K.B vabastamist enne tähtaega, kuna tegemist isikuga, kes varem korduvalt karistatud, kuid vaatamata sellele jätkanud kuritegude toimepanemist. 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. K.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leidis, et K.B on võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ettekandes märgituga, et kinnipeetav vabaneb juba 25.01.2010.a samasse keskkonda, kus ta elas ka enne kuriteo sooritamist. Risk, et ta võib jätkata lähedaste suhtes vägivaldset käitumist, on väga kõrge, arvestades tema vaimsest tervisest tulenevat ettearvamatut käitumist. Et seda riski vähendada, on vajalik vabaduses psühhiaatri konsultatsioonide ja ka ravi jätkamine. Hetkel on kinnipeetav saanud vajalikku ravi vanglas ja ametnike arvates on motiveeritud ka vabaduses seda jätkama. Kriminaalhooldus tagaks K.B-le vajaliku sotsiaalse toe ja distsiplineeriks teda. Arvestades, et K.B on vangistuse lõpuni vaid veidi üle kahe kuu, võiks tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata K.B-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ja alluda kriminaalhooldaja määratud aegadel narkojoobe kontrollile.
lg 2 p 5 alusel kohustada pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja alluma määratavale ravile. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb K.B
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui ühe kuu jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas. Et stabiliseerida K.B majanduslikku olukorda vähendades võlakoormat ja olemata sealjuures liiga koormavaks igapäevaelus, tuleb
lg 4 alusel panna süüdimõistetule kohustus hüvitada igakuiselt rahalisi nõudeid alates tema tööle asumisele järgnevast kuust määras, mille tema sissetulekuid arvestades määrab kriminaalhooldaja. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust tuleb
lg 2 p 7 alusel katseajal keelata K.B suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
75 lg 2 p 8 järgi määrab kohus kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja talle pakub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.