1-09-11830/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-11830 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. jaanuar 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi S.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. oktoobri 2009.a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav S.M Prokurör Mari Nettan Süüdistatav S.M sünd 20.03.1973.a, kodakondsuseta, elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxx, ei tööta, varem karistatud kolmeteistkümnel korral. Kaitsja Adv Uido Truija RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. oktoobri 2009.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.M tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks arvati 31.08.2009.a. S.M tunnistati süüdi neljas süstemaatilise varguse katses – 12.06.2009.a püüdis ta T. K. varastada raamatut „Maailma maad“ 644 krooni väärtuses; 07.06.2009.a püüdis P. S. varastada kahte pudelit viina väärtuses 368 krooni; 24.08.2009.a püüdis N. C. S. kauplusest 35 juuksekummi varastada ning 31.08.2009.a T. K. seitset pinalit 963 krooni väärtuses varastada. Kõigil neil juhtudel peeti S.M pärast kassast möödumist ja kauba eest maksmata jätmist kinni. APELLATSIOONI SISU S.M taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning veel kandmata vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, et riigile kasulik olla. Samasisulist taotlust kordab S.M ka teises esitatud apellatsioonis. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu. Maakohtu otsus tuleb muutmata jätta. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse asendamist üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult selgitanud kõiki neid asjaolusid, mis tingisid süüdistatavale vabaduskaotusliku karistuse mõistmise ning ka selle reaalsele täitmisele pööramise. Kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Üksnes erandlikud asjaolud võivad viia selleni, et karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem palju kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et S.M-i puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku kohaldamise 2 formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi, narkootikumide vms suhtes. S.M on kohtuistungil kinnitanud, et pani kuriteod toime narkootikumide tarvitamisega seoses, narkootilisi aineid pruugib aga juba alates 1997.a /tl 53/. Teiseks ei saa varem kolmeteistkümnel korral karistatud S.M-i suhtes kujuneda kuidagi veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas S.M-i isikuandmed. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.10.2009.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann 3 Julia Katškovskaja